Alexandra Sauskina toob välja, et psoriaasi puhul räägitakse eelkõige nahale tekkivast lööbest, kuid tegelikult on tegu organismi laiemalt mõjutava haigusega. „Tõsi, peamine sümptom on nahale tekkivad punetavad laigud, mis on pealt kaetud valkjate kettudega. Aga arstiteaduses pole tegu vaid dermatoloogilise haigusega. Kuni 30% patsiente kannatab näiteks psoriaatilise artriidi all, vahel kaasnevad psoriaasiga ka ainevahetussüsteemi häired,“ tõdeb apteeker.

Kuid just ketendav lööve on psoriaasi põhiline tunnus, laigud võivad apteekri sõnul tekkida kogu kehale, kaasa arvatud pähe. „Kõige tihedamini diagnoositakse inimesel psoriaas täiskasvanueas ja kõige tõenäolisemalt lööb see välja vanuses 20-30 või 50-60,“ kinnitab Sauskina.

Erinevalt mitmest teisest haigusest psoriaas sugupooli ei vali, seda leidub võrdselt nii meestel kui ka naistel. Eesti Psoriaasiliidu andmetel on selle haigusega elavaid inimesi 2-3%. „Skandinaavia ja Lääne-Euroopa populatsioonis võib esinemissagedus olla isegi kuni 11%, ehk palju tihedam kui mujal,“ lisab Sauskina.

Psoriaasi peetakse geneetiliseks haiguseks, kuid apteeker rõhutab, et sealjuures on oluline välisfaktorite mõju, sealhulgas inimese tervisekäitumine. „Psoriaasi avaldumisele aitavad kaasa nahatrauma, muuhulgas aktiivne kratsimine, päikesepõletus, liiga kuuma veega kokkupuude, suitsetamine ja alkoholiga liialdamine, stress, infektsioonid ja ka mõned ravimid,“ loetleb Sauskina. Ta toob näiteks laialt kasutuses olevad beetablokaatorid, mida kasutatakse kõrge vererõhu ja südame rütmihäirete puhul, mõned malaariavastased ravimid ja mittesteroidsed põletikuvastased ehk MSPV ravimid. Viimaste hulka kuulub näiteks tuntud valuvaigisti ibuprofeen. „Psoriaasi põdeval patsiendil tuleks kindlasti dermatoloogile rääkida, milliseid ravimeid ta veel kasutab, et vajadusel otsida alternatiive, mis psoriaasi kulgu ei mõjutaks.“

Nahahooldus on a ja o

Paraku on psoriaas haigus, mida välja ravida ei saa, kuid seda saab hoida kontrolli all ja sümptomeid leevendada. „Pärast esimest väljalöömist ja ravimist saabub remissioon. See tähendab, et lööve taandub, inimene ei tunne enam ebamugavust, aga haigus jääb organismi alles.“ Alexandra Sauskina sõnul on aga võimalusi, kuidas järgmist puhangut edasi lükata. „Väga oluline on hügieen, kuid sealjuures tuleb meeles pidada, et kuum vesi ei sobi psoriaatikutele, sest jällegi võib probleemi süveneda. Raviva efekti annavad leiged, 25 - 35 kraadise veega meresoolavannid. Ka saun on hea, kuid soovitatav on valida infrapuna- või aurusaun. Kõrge temperatuuriga leilisaun ja saunas vihtlemine ei ole soovitatud, sest võivad naha mikrotraumat põhjustada ja seetõttu psoriaas ägeneb,“ jagab Sauskina soovitusi.

Nahal kasutamiseks on head tõrva sisaldavad pesuained, pärast pesemist võib apteekri sõnul kasutada laikudepealsete ketete vähendamiseks nahakoorijaid, kuid iga toode selleks ei sobi. „Tõendatult tõhusad ja turvalised on näiteks salitsüülhape sisaldavad vahendeid,“ ütleb Sauskina, kuid paneb seejuures südamele, et kui inimene saab psoriaasi vastu päikesevalgusteraapia seansse, ei peaks sel perioodil üldse koorijaid kasutama.

Kõige tähtsam on aga nahka niisutada ja pehmendada. „Kuiv nahk on üks võimalikest ägenemist soodustavatest faktoritest ja seetõttu tuleb pärast pesemist kindlasti määrida nahale kreemi. Parim on valida spetsiaalne kreem, mis on mõeldudki selle nahaprobleemiga inimestele, kuid ka hästi sobivad ka uureaga niisutavad kreemid. Ketendavate täppide pehmendamiseks soovitan aga vaseliini ja Decubali kreemi.“

Haiguse ägenemist saab vältida ka toitumisega. Sausikina rõhutab oomega-3 rasvhappe tähtsust. Psoriaasiga elavale inimesele on see äärmiselt vajalik aine, saab seda näiteks kalatoodetest, kuid võib võtta ka toidulisandina. Psoriaasi remissiooni aitab pikendada ka piisav D-vitamiini tase. „Osa psoriaasi põdevaid inimesi kinnitab, et neid aitab päevitamine - ka päike annab ju D-vitamiini. Samas võib päikesekiirgus olla jälle ka riskifaktor, on inimesi, kellel see põhjustab just psoriaasi ägenemist,“ juhib apteeker tähelepanu asjaolule, et iga haigusjutum on erinev.

Abi päikesekiirtest ja valgusteraapiast

Juba väljalöönud psoriaasi leevenduseks on samuti erinevaid võimalusi. „Häid tulemusi annab kaltsipotriooli sisaldavate toodete kasutamine. Kaltsipotriool on D-vitamiini derivaat, mis aitab psoriaatilisi laike vähendada ja niisutada ning on organismile turvaline ka pikaajalisel tarvitamisel. Eestis on saadaval kaltsipotriooli sisaldavad hormonaalsed põletikuvastased salvid ja geelid, mille retsepti annab arst ja mida on soovituslik määrida kuni neli nädalat üks kord päevas. Oluline on meeles hoida, et selliste määrete puhul ei tohi kasutamist järsult lõpetada, vaid järk-järgult, üks lahendus on hakata kuuri lõpetamisel ravikreemi segama tavalise niisutava baaskreemiga ja suurendada proportsionaalselt tavakreemi hulka,“ annab apteeker nõu.

Juba eespool jutuks tulnud päikesekiirguse teraapia on samuti tunnustatud abinõu psoriaasi vastu, küll aga ei sobi see päikeseallergiaga patsientidele ning sellele osale psoriaasihaigetest, kel ägeneb haigus just kevade-suve perioodil. „Et päevitamisilmad ei kesta Eestis kaua, on võimalik minna ka valgusteraapiasse, kus nahka töödeldakse UVB-kiirgust andvate valgustitega,“ soovitab Sauskina lisades, et tänapäeval on olemas ka efektiivseid ravimeid, mis psoriaasi puhul aitavad.

Alexandra Sauskina kinnitab, et psoriaas on eelkõige elukvaliteeti halvendav haigus - lööve võib olla valulik või sügelev, lisaks puutub ketendav nahk silma ka kaasinimestele. „Psoriaas ei ole nakkav, selle all kannatav inimene ei ole ohuks teistele.“ Ehkki on olemas ka üks eluohtlik psoriaasi vorm, on muudel juhtudel tegemist haigusega, millega õpitakse elama. „Kui inimene teab juba, mis tal ägenemist põhjustab, kui tal on tervislikud eluviisid, hea hügieen ja järjepidev nahahooldus, siis on juba suur töö ära tehtud selleks, et haigus võimalikult kergelt kulgeks. Muidugi tuleb esmase diagnoosi saamiseks pöörduda nahaarsti juurde, kes saab juba jagada igale patsiendile just talle sobivaid soovitusi ning ravijuhiseid.“