Ettevõtja Merit Raju: paljud, kellega olen rääkinud, elavad pidevas ärevuses

„Need kaks on minu meelest epideemiad, mille all kannatavad üha enamad, ja sellel on omad põhjused – ja õnneks ka lahendused,“ sõnab Merit Raju, viidates püsivatele ärevuse või depressiooni seisunditele.

Life coach, elustiilidisainer, ettevõtja, ema ja Inspiratsioonifestivali korraldaja Merit Raju kirjutab oma raamatus „Elu uus tase,“ et lõpuks taandub kõik meie elus neljale põhilisele: tervis, töö, raha ja suhted. Kui nendes valdkondades midagi elus halvasti läheb, on loomulik reaktsioon kurbus, viha või hirm või kõik vaheldumisi või lausa korraga. Kui seda on liiga palju ja liiga pikalt ja väljapääsu pole näha, läheb närvisüsteem püsivalt ärevuse või depressiooni seisundisse.

Ärevusel on suured silmad

Raju tõdeb, et maailm muutub arutu ja üha peadpööritavama kiirusega. Suurem osa inimestest ei jaksa sellega sammu pidada ega suuda kohaneda. Lisaks elab enamik inimesi oma ekraanide maailmas pidevas stimulatsiooni ja katkestuste seisundis. Sellest tuleb kehv uni ning sellest omakorda isu kiirete süsivesikute ja stimulantide järele. Lihtsustatult öeldes on suurem osa inimestest stressirohkes ellujäämisrežiimis, kasutavad suhkrut, saia, kartulit, alkoholi ja kohvi, meelelahutust ja ekraane. Sellest tulebki ärevus, pinev pidevalt sisselülitatud seisund ja käitumist juhtivad sõltuvused. Räägitakse isegi, et sõltuvusi on iga aastaga kaks korda rohkem.

„Paljud, kellega ma olen rääkinud, elavad pidevas ärevuses. Kõikidele ei sobi see justkui ühiskonna poolt peale surutud kiire elustiil ja igiliikuri elutempo. Kuklas teadmine, et ma ei tee piisavalt, ei tea piisavalt, ei loe, tööta, puhka piisavalt. Palju peale sunnitud suhtlemist, infomüra ja toitu, mida keha tegelikult ei vaja. Isegi mulle, kes ma kiiret elutempot keskmisest ehk paremini talun, see tegelikult ei sobi. Ja ma tasakaalustan seda pikkade üksi oldud tundide või päevadega, jalutamisega, magamisega, piiri tõmbamisega oma päevakavas,“ lausub Raju ja lisab, et samuti aitab teda nii-öelda jooksupealt alati ka hingamine – ta hakkab teadlikult aeglaselt hingama, nii et kuuleb oma hingetõmbeid. „See aitab mul veerand tähelepanu hingamise rütmi juures hoida, kuni ma näiteks kiirelt e-kirjadele vastan. Hingamise mõju meeleseisundi muutmisele võimendan ma aroomiteraapiaga. Näiteks lapse esimese klassi vastuvõtuvestlusteks rullisin end magnooliaõliga üle, et püsida rahustavas õielõhnalises pilves,“ selgitab ta.

Inimestelt, kes ütlevad, et neil on ärevus, küsib Raju, kas tunneli lõpus valgus paistab. Ehk kas inimene teab, et see on ajutine olukord ja selle saab lihtsalt hingamisega kontrolli alla (näiteks et täna teen aruande valmis ja pärast seda on hingetõmbeaeg) või see on püsiolukord ja püsiseisund. Sest igapäevaärevusest saab Raju sõnul muidu peatselt ärevushäire. „Ärevus tuleb sellest, kui sul on liiga palju teha, arutult ja otsatult mõelda, pabistad oma olemuse, välimuse, väljenduse või tuleviku pärast. Kui sul on palju sihte ja survet, ülesandeid ja teiste ootusi, kohustusi, tähtaegu ja mitte-omas-tempos töötamist või tegutsemist, kella peale tormamist, enese aja puudus, pidevad märguanded telefonist, arvutist, halvad uudised, head uudised, veebiuudised, teleuudised, reklaamid, kohustused, müra, lärm, liiklus, hirmud, himud, rahapuudus, ajapuudus, tööpuudus, kehvad suhted, allaheitlik loomus. Kõike. Liiga. Palju. Aga suuremat jagu sellest, mida on palju, ei pea sa endale heaks, ja selleks, mis on hea, pole aega või lihtlabast jaksugi. Siis tulebki ärevus. Sa ei jaksa seda enam emotsionaalselt ega füüsiliselt

töödelda,“ selgitab ta ja lisab, et kui inimene on süstemaatiliselt oma vajadusi ignoreerinud ning vastuolu vajaduste ja tegelikkuse vahel kasvab, on närvisüsteem ülekoormusest ja varinguohust peagi krussis. Asjade pärast, mis ei ole meie väärtuste ja eesmärkidega joondatud või tunduvad valed või valusad, tahame kompensatsiooni, tuimestust ja uimastamist ja ülestimulatsiooni. Ükskõik mida. „Igiliikurit ei saa kellestki. Vähemalt mitte ilma kõrge hinnata,“ tõdeb Raju.

Retsept ärevuse vähendamiseks on lihtne: kõike peab olema vähem ja ainult aega peab sul nüüd endale olema rohkem.

Elu ja harjumuste ärevust tekitavast ja toitvast tsüklist väljasaamiseks on Raju sõnul vaja luua keskkond ja võtta aeg, kus keha ja meel saavad puhata. Kosutav uni, sügav hingamine, jooga, aeglasem elurütm, enese märkamine, loodus, mahe küünlavalgus ja rahustavad aroomid, vann, päeviku pidamine, meditatsioon, paberraamatute lugemine, teraapia.

Ta selgitab, et ärevusse võib närvisüsteemi viia või juba olemasolevat ärevusseisundit võimendada puhtpaljas füsioloogiline stress. See võib tulla veresuhkru langemisest liiga madalale, unepuudusest, visuaalsest ülestimulatsioonist, mürast, külmast või palavusest, vigastusest või isegi tehnoseadmete kiirgusest. Ka sedasorti stressi ja ärevuse vähendamiseks sobivad samad soovitused. Oma vajadustega arvestamine ja oma rütmis tegutsemine, võimalikult looduslähedases keskkonnas.

Viimastel aastatel on Raju kokku puutunud paljude endast erinevat tüüpi inimestega, kes on aidanud tal töiseid asju teha, ja naine on väga tänulik nende põhjalikkuse eest. „See tähendab vähem vigu ja paremat kvaliteeti. Aga see tähendab ka, et seda ei saa teha kiirustades või palju. Paljusid töid ei saa teha kiiremini, kui neid saab teha. Igal tööl ja igaühel on oma sisemine tempo – seda näeb kasvõi meisterdavate laste pealt või lihtsalt metsarajal sörkides. Ja seda tuleb austada, isegi kui ajad me ümber on hullud ja kiiruse kultus matab hinge. Küll kvaliteedi kultus ka tagasi tuleb. Vähemasti elugurmaanide seas. Standardiseerida – näiteks koolitunni pikkusega – ja efektiivistada, näiteks tööl, eriti pärast kellegi koondamist, saab ainult kuhugi maani ning sealt edasi hakkab kannatama kas töötulemus või inimene või tavaliselt mõlemad. Selle pärast ongi aeg, tähelepanu ja prioriteedid nii olulised ja üliisiklikud küsimused ning tempot ei saa kellelegi ette anda,“ räägib ta.