Aeg tõmmata pidurit! Need on peamised ohumärgid, et kannatad tööstressi all

Tööväsimus annab endast tavaliselt märku kurnatuse, pideva unisuse, aga ka meeleolu languse ja pidevate haigushoogude näol.

Psühholoog, õpetaja ja nõustaja Toivo Niiberg kirjutab oma raamatus „Ela ja küsi! 500 elulist küsimust,“ tööväsimus ei saabu kindlasti üleöö, vaid aastatega. Kui tööväsimus tekib kiiresti, ei tohiks Niibergi sõnul vaadelda seda tööväsimusena, vaid rollikonfliktina – see töö lihtsalt ei sobi sulle.

Niiberg selgitab, et tööväsimus annab endast tavaliselt märku kurnatuse, pideva unisuse, aga ka meeleolu languse ja pidevate haigushoogude näol. Tööväsimus võib olla tingitud tööprotsessist, töö sisust ja määrast, tööpäeva pikkusest ja asetusest ööpäevas, töötaja oskustest ja valmisolekust talle antud tööd teha ning suhetest töökaaslastega, samuti inimese positsioonist kollektiivis. Tööväsimust ei tohiks segi ajada tõsise stressiolukorraga, seda on märkimisväärselt kergem ületada. Uuringud on näidanud, et kõige rohkem tuleb tööväsimust ette põllumajanduses ja metsanduses, hariduses, finants- ja kindlustussektoris ning hotelli- ja toitlustusalal ning kõige vähem IT-vallas.