Igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vaimse tervise abita

Tänane vaimse tervise päev on pühendatud tundetarkuse arendamisele, mis on suurepärane abimees vaimse tervise probleemide ennetamisel. Sama oluline on vajaliku abi kättesaadavus. Praegu kogeb iga neljas inimene aasta jooksul vaimse tervise probleeme ning igal aastal jääb Eestis 200 000 inimest vajaliku vaimse tervise abita.

„Vaimse tervise raskused on eelkõige noorte seas tõusuteel ning vaimse tervise süsteemi korraldus ei võimalda seda piisavalt leevendada. Näiteks depressiooniriskis on eelkõige noored ja vanaemaealised, kuid diagnoosini jõuavad enim keskealised ning siingi eelkõige naised. Proportsionaalselt hukkub Eestis enesetappude tagajärjel 2,5 korda rohkem teismelisi lapsi ja noori kui Euroopa Liidus keskmiselt ning 80 protsenti hukkunutest on mehed. Tegu on surmadega mida on paljudel juhtudel võimalik ära hoida ja väikese riigina peaksime iga elu eest seisma,“ tõdes vaimse tervise päeval Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEKi juht Ott Oja.

Ka vaimse tervise päev algas koolinoortele suunatud president Alar Karise ja Tartu Ülikooli kaasprofessori Jaan Aru tundetarkuse teemalise e-tunniga: „Miks mu tunded mõnikord ajudele käivad“. President Alar Karise sõnul on vaimne tervis üks valdkondadest, kus on võimalik inimeste heaolu üsna väikeste pingutustega paremaks muuta. „Alustada saab juba sellest, kui teemat senisest enam teadvustame ja abi ka hõlpsamalt kättesaadavaks muudame. Kui me ei oska ennast hoida, on oht meie inimeste potentsiaal lihtsalt raisku lasta ja seda me väikese riigina endale lubada ei saa,“ rääkis Alar Karis.

Alar Karise sõnul tähendab tundetarkus oskust mõista oma tundeid ja nendega toime tulla, nii et need inimest ennast või tema lähedasi hävitama ei hakka, vaid vastupidi, teda ikka edasi viivad. „Olen tarkust ikka tõlgendanud kui toime tulemise oskust. Inimene on tark, kui suudab uute ja keeruliste oludega kohaneda ning need enda kasuks tööle panna. Eesti riik on tark, kui suudab tulla kriisidest läbi nii, et inimesed on hoitud ja tulevik helge,“ rääkis Alar Karis.

Jaan Aru toonitas e-tunni eel, et iseenda ja teiste käitumise mõistmiseks on hea teada ühtteist aju ja mõtlemise kohta. „Teatud põhimõtetega on mõistlik kursis olla, sest aju juhtimine võib tegelikult üsna keerukas olla. Seetõttu üritangi teadmisi aju, mõtlemise ja tunnete kohta levitada - ehk on mõnel lugejal või kuulajal siis lihtsam oma mõtete masinavärki mõista,“ toonitas Jaan Aru teadmiste rolli emotsionaalse intelligentsuse juures.

VATEKi juhi Ott Oja sõnul peaks tundetarkuse arendamine algama juba maast madalast ja olema hariduse loomulik osa ning just seetõttu otsustas VATEK vaimse tervise päeval eelkõige noori kõnetada. „Kutsume koole üle Eesti president Karise ja Jaan Aru e-tundi hiljem järele kuulama. Tagasi Kooli poolt korraldatud e-tund on kasulik ka lapsevanematele ja teistele huvilistele. Lisaks leiab vaimsetervisekuu.ee veebist igaüks enda jaoks huvitava sündmuse,“ rääkis Ott Oja.

Vaimse Tervise ja Heaolu Koalitsiooni VATEKi eestvedamisel pakutakse terve oktoobrikuu jooksul erinevaid võimalusi tundetarkuse teemale pühendatud sündmustel osalemiseks, mis on kõik leitavad kodulehel: vaimsetervisekuu.ee. Tänane vaimse tervise päev lõpeb VATEKi sünnipäevaga, kus kogunevad ministrid, et arutleda vaimse tervise edendamise võimaluse üle.