Tartu Sõbra Benu apteegi proviisori Astrid Oolbergi sõnul on odraiva üsna sagedane tervisemure, millega apteeki pöördutakse. Raheteraga pöördujaid on mõnevõrra vähem.

Kuidas odraival ja raheteral vahet teha?

„Rahetera korral on tegemist rasunäärme juha sulgumisega. Sõlmjas moodustis võib tekkida nii silma ala- kui ka ülalaule ja olla väga erineva suurusega. Väga suur rahetera

võib avaldada survet silmamunale ja ka nägemist häirida. Odraiva seevastu moodustub silmalau rasunäärme ümber, mille tulemuseks on punane ja paistes silmalaug,“ selgitab apteeker erinevust. „Hoolimata sellest, et rahetera võib üsna ebameeldiv välja näha, ei mõjuta see jäädavalt nägemist ega pole nakkav,“ lisab ta.

Rahetera on üldjuhul valutu, kuid võib punetada ja muutuda põletikuliseks ning harva vajada ka kirurgilist sekkumist. „Enamasti taandub rahetera paari kuu jooksul iseenesest. Rahetera muutub valulikuks siis, kui sinna on pikemaajalise põletikulise protsessi tulemusena tekkinud sisse mäda,“ rõhutab Oolberg ja lisab, et sellisel juhul tuleks ühendust võtta arstiga, kes määrab vajadusel ravikuuri. Arsti poole tuleks pöörduda ka väga suurte raheteradega, mis vajavad kirurgilist eemaldamist.

Mida saab enesetunde parandamiseks ise ära teha?

Eriti rahetera algstaadiumis aitavad apteekri sõnul paranemist kiirendada silmalaule tehtavad korduvad soojad kuivad kompressid. „Ka massaaž sõrme või vatipulgaga toob leevendust,“ õpetab apteeker ning toonitab, et kõige olulisem on hoolikas silmade hügieen ning seda tuleks kindlasti järgida ka nägu pestes ja kuivatades.

Ka odraiva ennetamiseks soovitab apteeker teha sooje kompresse ja massaaži. „Kui paistetus ja valu siiski järgi ei anna, tasub pöörduda perearsti poole, kes saab vajadusel välja kirjutada antibiootilise silmasalvi või -tilgad, mis toovad leevendust,“ selgitas Oolberg.

Tugev immuunsüsteem aitab silmamuresid ennetada

Apteekri sõnul ei saa odraiva ja rahetera teket otseselt ära hoida, kuid teades ja vähendades riskifaktoreid on siiski võimalik nende tekke tõenäosust vähendada. „Esmatähtis on silmade hügieen: silmade pesu puhta veega ja näo kuivatamine puhta rätikuga. Lisaks on oma roll ka organismi immuunsüsteemil. Odraiva tuleb esile just siis, kui organismi vastupanuvõime on langenud ning naha mikrofloora ja bakterid pole tasakaalus,“ selgitab Oolberg. „Samuti on odraiva tekke risk suurem ka näiteks suhkruhaigetel.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid