Märka kolleegi! Personalijuht toob välja neli kriteeriumit, mis näitavad, et töötaja on vaimselt heas vormis
(1)
Hea füüsiline vorm on levinud eesmärk, mille poole püüeldakse. Samal ajal on vaimne heaolu võrdselt tähtis, et tulla edukalt toime igapäevatoimingutega ja nautida elu täiel rinnal. Inbanki personalijuht toob välja neli kriteeriumi, mis näitavad, et töötaja on vaimselt heas vormis.
„Covid-19 viirus muutis seda, kuidas me vaimsest tervisest räägime ja sellele tähelepanu pöörame. Kui varem ei olnud töötajate vaimne tervis väga päevakajaline teema, siis täna panustavad paljud organisatsioonid töötajate vaimsesse heaolusse, sest koroona-ajal oli näha, et just see oli organisatsioonide üks suurimaid valukohti,“ rääkis Inbanki personalijuht Jaanika Lill. Ta lisas, et töötajate vaimsele tervisele tähelepanu pööramine on oluline ka täna, mil maailmas toimuvast tulenevalt on õhus palju ebakindlust, mis mõjutab igaüht.
Personalijuht selgitas, et olenemata sellest, kas töötatakse peamiselt kontoris, tehakse kaugtööd või töötatakse hübriidmeetodil, vaimselt heas vormis olek on oluline kõikjal. Suurimaks väljakutseks, mis seda mõjutab, on sageli töö- ja eraelu vahelise tasakaalu leidmine. „Koht keskendumiseks, rutiin, regulaarsed pausid ja tööaja piiride seadmine on vaid mõned näited, mida nii kontorist kui kodukontorist töötavatel inimestel soovitatakse vaimse heaolu nimel teha,“ lausus Lill.
„Näen oma töös personalijuhina, et turule on tulnud palju uusi rakendusi ja platvorme töötajate vaimse tervise parandamiseks ja nende heaolu mõõtmiseks, kuid enamiku algatuste eesmärk on töötajate aitamine juba olukorras, kus stressitase on kõrge ja töötaja vajab abi,“ nentis ta. Tema sõnul seisneb tõeline küsimus selles, mida saaks iga inimene ise teha, et hoida end vaimselt heas vormis ja vältida olukordi, kus stressitase üle pea kasvab.
Personalijuht tõi välja 4 kriteeriumi, mis näitavad, et töötaja on vaimselt heas vormis:
1. Töötaja mõistab, et negatiivsed emotsioonid on vaid lained, mis mööduvad ning vahelduvad positiivsete emotsioonidega.
2. Töötaja tuleb hästi toime elu tõusude ja mõõnadega, samas suudab töötada produktiivselt ning oma potentsiaali ka realiseerida.
3. Töötaja suudab öelda „ei“ – see on märk, et inimene on vaimselt tugev ning teab, kus algab ja lõppeb tema ning teise inimese emotsionaalne vastutus.
4. Töötaja on eneseteadlik – keskendub sellele, mida ta saab kontrollida ning tal pole ebareaalseid eesmärke ja ootuseid endale.
„Oma vaimse vormi ja heaolu parandamiseks pole üht retsepti, kuid kõik algab iseenda tundmisest ja sellest, mis iga inimese jaoks parasjagu töötab või mitte,“ rääkis Lill. Ta nentis, et tänapäeva tohutus infovoos on keeruline vähendada infohulka, mis meid ümbritsevast keskkonnast sisse tuleb, kuid igaüks saab kontrollida, kuidas ja millal see info temani jõuab. Näiteks tasub telefoni ekraanile ilmuvaid märguandeid valida, kuna sissetulevad infokillud segavad töövoogu. „Tööd puudutavad e-mailid ja teated ei pea tulema telefoni, kui tööajal arvuti nagunii kasutuses on. Juba mõnda aega ei tule mu telefoni esiekraanile aktiivselt Slacki/e-posti teateid, isegi mitte tööajal. Võtsin need korra puhkuseks ära ja ei lülitanud enam sisse. See võimaldab mul paremini keskenduda ja olla kohal, mitte lasta tähelepanul hajuda sagedaste teadete peale,“ selgitas Lill, kuidas tema oma vaimset heaolu hoiab.
Ta nentis, et hea vaimse tervise hoidmise soovitused on sageli lihtsad, kuid kipuvad paljudel ununema. „Ole aktiivne, söö tervislikult ja maga korralikult on üldtuntud tõed ja n-ö verstapostid, mis peavad olema paigas,“ tõi ta välja.
Inbanki personalijuht andis oma kogemuse baasilt kolm soovitust, millega saab iga töötaja oma vaimset heaolu hoida.
„Esiteks ole julge ja oma juhiga avatud – mis iganes on konkreetse hetke väljakutse, näiteks kõrge töökoormus, keerulised suhted kolleegidega või raskused isiklikus elus, proovi keskenduda sellele, mida saad muuta ja mõjutada ning lase peast välja see, mis ei ole sinu võimuses,“ lausus Lill.
Teisena soovitas ta alati vastaspoolt mõista: „Palju meie negatiivsetest emotsioonidest on teiste poolt tekitatud, näiteks kommentaar koosolekul või terav märkus e-kirjas.“ Ta pani südamele, et enne reageerimist võiks hetkeks mõelda, mis on konfliktse inimese taustsüsteem, kust see mõte võis tekkida ja äkki on tegemist inimliku reaktsiooniga.
„Julge kindlasti testida ka erinevaid aktiivsusväljakutseid, proovi erinevaid mindfulness’i platvorme või kustuta hoopis sotsiaalmeedia rakendused, mis sind positiivselt ei teeni. Loomulikult ei ole siin ühte kindlat reeglit, mis kõigi jaoks toimib, kuid väärtus seisnebki selles, et olen filtreerinud välja need tegevused, mis töötavad just minu vaimse heaolu jaoks,“ julgustas Inbanki personalijuht kõiki testima, et leida meetodid, mis töötaja jaoks kõige paremini toimivad.
