Sa oled isegi katsunud teda natuke „raputada“, aga ilma tulemusteta. Põhjus on üsna lihtne - nimelt võib see, mida sina heast südamest ja heade kavatsustega ütled, tekitada hoopis vastupidise tulemuse. Ja panna depressioonis inimest veelgi rohkem kannatama, tekitades temas lisaks süütunnet.

Laused, mida ei tohiks depressioonis inimesele öelda:

„Lõpeta küsimuste esitamine ja enese piinamine.“

Depressioonis inimesele võib tunduda, et ta on sügava udu sees ega leia väljapääsu. Sellest üksi aga ei piisa, kui sa ütled talle, et ta ei tohiks enam nii palju mõelda.

„Mine välja, hinga värsket õhku ja küll sa näed, su enesetunne paraneb.“

Depressioonis inimene ei taha välja minna. Teaduslikud uuringud on küll näidanud, et isegi mõõdukas liikumine ja spordi tegemine on vaimsele tervisele kasulik, eriti just depressiooni puhul. Selleks, et välja minna, on vaja end sundida. Ärgata, tõusta voodist, panna end riidesse ja minna välja ja see ongi kõige raskem. Sest depressioonis inimest ei huvita lihtsalt mitte miski, tal puudub vähimgi huvi.

„Tee midagi ometi, võta midagi ette.“

Depressioon on pidev kurbusetunne, mitte mööduv. Millegi tegemine ei aita sellest üle saada ja enesetunnet parandada. Depressioon viib ära kogu elurõõmu ning teeb su energiast tühjaks.

„Sul on kõik olemas, et õnnelik olla, mida sa hädaldad?“

Ilus kodus, tore pere, auto, hoolitsev elukaaslane, armsad lapsed, hea töökoht, lisaks reisid aastaringselt... Niimoodi mõeldes on kõik ilus. Ja hoolimata kõigest on võimalik, et inimene, kellel see kõik olemas on, kannatab depressiooni all. Kunagise traumeeriva sündmuse pärast. Mõne olukorra pärast. Põhjuseid on palju. Inimene ise saab aru, et ta võiks olla õnnelik, aga ta ei leia oma probleemile põhjust.

„Ole õnnelik, see on ju su enda valik!“

Depressioonis inimese jaoks võib otsuste tegemine tekitada ärevust ja olla lihtsalt ületamatu samm. Ta ei tea ise ka enam, mida teha.

„Sa oled ju noor inimene, mis depressioonist sa räägid, sa pole elu veel õieti näinudki!“

Depressioon ei küsi vanust. Ka lapsed kannatavad mõnikord depressiooni käes. Ja teismelised. Mõnikord tekib depressioon hiljem. Üks ootamatu sündmus võib selle vallandajaks olla aga põhjust ei olegi alati nii lihtne leida.

„Hakka mediteerima“

Selleks, et mediteerida, tuleb keskenduda. Mediteerimine iseenesest aitab küll enesetunnet parandada, aga depressioonis inimesel on väga raske keskenduda.

„Kas siis minuga ka sa ei tunne end hästi? „

Ehkki inimene mõtleb ainult head selle küsimusega, avaldab see pinget. Depressioon ei mõjuta ainult inimest ennast, vaid ka tema lähedasi.

„Sa näed küll ju normaalne välja, üldse ei tundu, et sa oleksid kurb.“

Depressioon ei väljendu kõikide inimeste puhul samasuguste sümptomite läbi. Isegi need, kes pealtnäha paistavad õnnelikud ja rahulikud, võivad kannatada depressiooni käes. Mõnikord tundub, et inimene on ju nii rõõmus, kuidas see võimalik on, et temal on depressioon.

„Ära võta neid tablette, need tekitavad sõltuvust.“

Depressioon on haigus. Teinekord ei saa isegi psühhoteraapiaga enne alustada, kui haigusega seotud kannatused ei alane. Sellepärast kirjutab arst osadele inimestele välja antidepressandid, mis mõjutavad närvirakke ning parandavad võimalikud valeühendused ning aitavad reguleerida meeleolu.

„See kõik on ainult sinu enda peas, sa ise mõtled end haigeks. Mõtle millegi muu peale.“

Aju ei saa kahjuks mingile nupule vajutades vahepeal välja lülitada. Kui inimene saaks oma meeleolu parandada ja luua oma peas korda, lõpetada see pidev mõtlemine, siis ta teeks seda kahtlemata. Aga haigus räägib tema enda eest.

„Meil kõigil on probleeme.“

Depressioonis inimene on sellest teadlik, aga tal pole muud valikut. Siin ei ole midagi ühist tahtejõuga. Sellised laused tekitavad temas ainult süütunnet, pettumust ja pinget. Katsu teda paremini ära kuulata, aga ära hakka võrdlema ega pisendama tema muret.

Kõikide nende lausete asemel katsu parem küsida selliseid küsimusi, millele ei saa vastata jah või ei. Lase inimesel end tühjaks rääkida.

Allikas: Kodused Lood