Psühhiaatri nõuanne: kolm küsimust, mida igaüks meist peaks endale kiiresti esitama

Kui sinu heaolurutiin tekitab sinus stressi ja süütunnet, siis kas see on ikka heaolurutiin?

Psühhiaater Pooja Lakshmin vastab sissejuhatuses püstitatud küsimusele lühidalt ja konkreetselt „ei“. „Sa võid arvata, et sinu tegevus suurendab su heaolu, aga kui seda tehes sa ei tunne end hästi, ei saavutada sa ka soovitud tulemust,“ selgitab ta.

Siin ei ole küsimus praktikas - olgu selleks päeviku kirjutamine, mediteerimine või igapäevane sörkjooks (need kõik võivad olla väga head praktikad). Pigem on asi selles, et kui sa ei ole oma vajadustega kontaktis ja seda tegevust hetkes ei väärtusta, jäävad saamata ka kasud, põhjendab psühhiaater.

Siin on kolm küsimust, mis endale esitada, et aru saada, kas sinu rutiin ikka teeb sulle head.

1. Kas motivatsioon tuleb sinu seest või väljastpoolt?

Alustuseks võta endale hetk ja mõtle läbi, mis utsitab sind antud rutiiniga tegelema. Kas sa teed joogat, sest see on mõnus hetk iseendaga olemiseks ja keha venitamiseks või otsustasid sa jooga kasuks, sest „kõik ju teevad seda“?

Kui sinu motivatsioon tuleb sinu enda seest, sest sa tõesti soovid end venitada ja võtta aega hingamisega tegelemiseks, on ka joogast saadav kasu psühhiaatri sõnul palju suurem. Kui teed joogat aga välise tunnustuse saamiseks, ei pruugi sel nii positiivseid mõjusid olla.

2. Kas sa oled liialt tulemusele orienteeritud?

Doktor Lakshmini sõnul on teine levinud viga heaolurutiinide puhul nende käsitlemine eesmärkidena. Näiteks, kui käid kaks korda nädalas spinningu tunnis, aga selle asemel, et ammutada trennist lihtsalt head energiat ja pingutada, oled mõttes keskendunud kulutatud kaloritele või sama trenni päevasest to-do listist maha tõmbamisele.

Kui oled liialt keskendunud saavutusele, võib heaolurutiinist saada rohkem omaette eesmärk, kui abivahend. „Kas sul on tekkinud tunne, et sinu rutiin lämmatab sind?“ esitab psühhiaater küsimuse, mis on selge märk, et oled keskendunud valele asjale. „Kui see tegevus sind stressi ajab, ei ole see heaolurutiin.“

3. Kas sinu rutiin tekitab sinus süütunnet?

Kindlasti ei tohiks sinu heaolurutiin ka süütunnet tekitada. Kui tunned ennast halvasti, et oma hommikujooksu vahele jätsid või oma päevikut väga tihedal päeval täita ei jõudnud, võid sa olla ohtlikult territooriumil, sõnab psühhiaater.

Ühiskond seab meile väga palju ootusi, nii töö kui ka eraelus ja ka heaolurutiinid on täna muutunud üheks ootuseks, mida kõik edukad inimesed, kes oma tervisest hoolivad, justkui peaksid tegema. Kui sa sellega hakkama ei saa, võib tekkida tunne, et teed midagi valesti.

„Me tunneme ennast süüdi, sest meil on tunne, et peaksime rohkemaga hakkama saama ja kui ei saa, siis vähemalt välja mõtlema, kuidas saaksime,“ räägib doktor Lakshmin.

Tõde on see, et tõeliselt toimivad heaolurutiinid on paindlikud ja individuaalsed, sest mitte ainult meie vajadused ei ole päevast päeva erinevad, vaid ka meie päevakava on erinev ja just nii peaksid ka meie toetavad rutiinid meid päriselt toetama, mitte lisastressi põhjustama.

Allikas: Self