Lülita söömise ajaks välja telekas, pane telefon hääletuks ning jäta podcast’id, artiklid ja raamatud ning ajalehed ootele – see võib tunduda väikese ohverdusena ja panna õlgu kehitama, kuid pealtnäha lihtne otsus keskenduda söögi ajal vaid söömisele annab kogemuse olla kas või hetkeks kohal. Mida rohkem seda praktiseerida, seda tõenäolisemalt võid avastada, et enda hetkessetoomine tuleb lihtsamini välja ka teistes olukordades.

Olles eemale jätnud kõik tähelepanu hajutavad tegurid, saad päriselt märgata seda, mida sööd ja kuidas keha sellele reageerib. Kui keskenduda sellele, milliseid värve taldrikul näed (need räägivad muu hulgas värskusest, töötlusviisidest), millist tekstuuri oma suus tunned (kas tegemist on õige krõbeduse, pehmuse, siidisusega), milliseid maitseid koged (kas eristad neid üksteisest ja kas neis valitseb tasakaal) ning kuidas toidu tekstuur ja maitse närides muutub, viime end järjepanu tervist toetavamate valikuteni ja kontrollime söödavat toidukogust paremini. See toimib, sest annab kehale võimaluse astuda automaatpiloodilt maha ning tõeliselt mõelda sellele, millega keha toidad, kas oled ahmiv sööja, pead endast nii palju lugu, et söömine pole muutunud pelgalt nn tankimiseks. Mida rohkem toidule söömise ajal mõtled, seda enam hakkad ka toiduvalikut teadlikult mõjutama. Võid hakata üsna pea märkama oma keha täiskõhutunde signaale, kuigi varem ei pannud sa neid tähelegi.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena