„Nääksu polnud, naine ütles, millest ta puudust tunneb. Tema nii ehk naa ju austab ja teenindab meest. Mingi hetk ilmselt enam ei austa. Kui ikka mehe jaoks nii alandav ja kaelamurdev naisele head meelt valmistada, et lausa alandama ja õppetunde jagama peab.

Üks päev naine enam ei tee toitu ega teeninda ja siis enam miskit muuta ei saa, mehel oli õigel ajal koormav olla kena, naine põleb kümnendal hetkel läbi ja mees enam korda ei lähe... Seejärel lahutus, kuigi mehed kindlad, et nii ei lähe kunagi, kuna naisi pidi hullult palju olema ja kõik hullud klammerdujad. Aga läheb, lausa klassika juba ammu.“