Psühholoog: need armid ei ole palja silmaga nähtavad. Psühholoogiline tugi töötajatele peaks olema iseenesestmõistetav

Ahistamine, psühholoogiline vägivald või kiusamine ei mõjuta ainult meeleolu, vaid ka emotsionaalset tervist tervikuna. Ka töökohal puutuvad inimesed sageli kokku negatiivse käitumisega ning seetõttu on oluline, et ka tööandjad pööraksid töötajate vaimsele tervisele suuremat tähelepanu.

Negatiivne käitumine on laialt levinud ning Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) info kohaselt on peaaegu iga kolmas (29%) inimene Euroopa Liidus kogenud ahistamist. 2021. aastal avaldatud andmetel on viimase aasta jooksul ahistamist kogenud 33% Eesti elanikest.

„See, kui palju teiste inimeste käitumine meid mõjutab, sõltub sageli meie enesekindlusest, varasematest kogemustest ja toimetulekuvõimest. Uuringud näitavad, et emotsionaalne valu on sama reaalne ja jätab kehale samasugused armid kui füüsiline vägivald. Veelgi keerulisemaks teeb asja see, et need armid ei ole palja silmaga nähtavad,“ rääkis töö- ja organisatsiooni psühholoog Ave-Gail Kaskla-Kuprys ja jätkas: „Oleme eriti tundlikud meile oluliste teemade ja kogetud ebameeldivate olukordade suhtes. Löök, mis meenutab varasemaid traumasid, on alati valusam.“

Psühholoog lisas, et valu, olgu see siis füüsiline või emotsionaalne, hoiatab meid instinktiivselt tervisekahjustuste eest, mistõttu sageli tõmbuvadki ohvrid endasse, et ennast säästa.

Klientide ründav käitumine mõjutab oluliselt teenindaja emotsionaalset tasakaalu

„Klienditeeninduses on kõige ebameeldivamad rünnakud need, mis on isiklikud ja suunatud konkreetsele isikule. Sellistest rünnakutest taastumine on palju keerulisem. Seetõttu ongi oluline, et töökohal kiusamist või ahistamist kogevatele töötajatele pakuks tööandja emotsionaalset tuge,“ selgitas Kaskla-Kuprys vajadust, miks eriti just teenindusvaldkonna tööandjad peaksid mõtlema tugisüsteemi arendamisele.

Psühholoogi sõnul on teenindusvaldkonnas stressirohkeid olukordi praktiliselt võimatu vältida, mistõttu on oluline õppida, kuidas ennast ise aidata ja leida viise stressirohkest olukorrast või stressirohkest päevast taastumiseks.

„Emotsionaalset pinget saab leevendada, kui rääkida usaldusväärse inimesega kohe pärast ebameeldivat sündmust. See aitab vabastada negatiivseid emotsioone. Oluline on rääkida sellest, kuidas inimene end sündmuse ajal tundis, mida ta praegu tunneb, ja panna nad mõistma, et nii on normaalne tunda. Kõige parem on analüüsida, mis juhtus ja kas järgmine kord oleks võimalik teisiti reageerida. Kui olukorda on raske hinnata, on kõige parem otsida abi spetsialistidelt, kes aitavad teil oma tundeid paremini mõista. Pärast ebameeldivat sündmust on soovitatav jääda oma praeguse rutiini juurde ja jätkata järgmise tunni, päeva või nädala planeerimist - see aitab teil kiiremini olukorrast taastuda,“ soovitas spetsialist.

Psühholoogiline tugi töötajatele peaks olema iseenesestmõistetav

Klientide väär käitumine on teenindusvaldkonnas sage probleem. Circle K Baltikumi personalidirektori Piret Kase sõnul on klientide poolset ebameeldivat käitumist kogenud 41% töötajatest.

„Kõige sagedasem kohatu käitumine, mida tankla klienditeenindajad kogevad, on solvangud, ähvardused, karjumine, seksuaalne ahistamine ja kiusamine. Võtame igat sellist olukorda väga tõsiselt ja pakume oma töötajatele vajalikku tuge: oleme välja töötanud e-õppe kursused, kuidas ära tunda ebasobivat käitumist ja kuidas olukordades toime tulla; samuti võimaldame töötajatele psühholoogilist tuge ja võimalust regulaarselt psühholoogi külastada,“ ütles Kask.

Psühholoogide hinnangul kulub olenevalt kogetud ebameeldiva olukorra iseloomust ohvril emotsionaalse tasakaalu taastamiseks tavaliselt 2-3 psühholoogi seanssi

„Töötajate tugisüsteem võimaldab töötajatel anonüümselt ja turvaliselt tegeleda nii isiklike kui ka tööalaste emotsionaalsete väljakutsetega. Tööandjana on meie huvides tagada, et abivajajad ei jääks oma raskustega üksi,“ ütles Kask.

Kase sõnul peaks tööandja poolt võimaldatud psühholoogiline tugi töötajatele muutuma iseenesestmõistetavaks - töötajate emotsionaalse heaolu eest hoolitsemine tagab nii tervislikuma töökeskkonna ettevõttes kui ka paremad töötulemused.

„Professionaalse abi küsimine ja saamine ei ole nõrkuse märk, vaid efektiivne viis probleemidega toime tulemiseks. Psühholoogi vastuvõtule pääsemine ei ole aga lihtne, kuna pöördujaid on palju ja tunnitasud on kõrged. Seega on tööandja poolt võimaldatud sessioonid suureks eeliseks. Meie töötajad hindavad seda võimalust väga,“ lausus personalidirektor.

Stressirohkete olukordade modelleerimine

Emotsionaalse enesekindluse kasvatamiseks soovitab Kaskla-Kuprys pakkuda töötajatele koolitustel võimalusi kogemuste jagamiseks ja läbi mängimiseks.

„Oma „emotsionaalsete lihaste“ treenimiseks on väga efektiivseks viisiks oma kogemuste jagamine kolleegidega. Väga tõhusaks vahendiks on ka stressirohkete olukordade modelleerimine, kus töötajad saavad erinevaid keerulisi olukordi läbi mängida. See aitab analüüsida, milline peaks erinevates olukordades olema reaktsioon ning kuidas aidata ennast või kolleegi, kes kogeb ebameeldivat käitumist,“ selgitas psühholoog. Ta lisas, et sellised modulatsioonid on ühelt poolt hea võimalus õppimaks ja katsetamaks, kuidas rahuneda aeglustades teadlikult oma hingamist. Teiselt poolt aitab selline läbimäng õppida ära tundma probleemseid olukordi ning hindama, millised võimalused on rünnataval inimesel enese kaitsemiseks ja abi kutsumiseks.

Kaskla-Kuprys sõnul võib pidevalt kõrge stressitasemega töötamise tagajärg olla tööalane läbipõlemine, mis omakorda võib põhjustada vaimse tervise probleeme nagu depressioon, ärevus- ja paanikahäired, aga ka alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamist ning teisi enesehävituslikke käitumisviise. Seega on väga oluline, et tööandjad panustaksid töötajate vaimse tervise heaolusse ning ennetaksid tõsiste probleemide tekkimist.