„Esmajoones peavad pered ja laste vanemad ise oma lapsi sedavõrd väärtustama, et neid suunata maksimaalselt teistega arvestavaks ent iseennast väärtustavaks. Meie abikaasaga igatahes oma väikeseid isiksusi nii ka ellu aitame, et nad oskaksid olla.

Seitsmekuusega see ei tööta eriti kindlalt, ent siis valime, kuhu minna. Kontserdile ei lähe, ühistransporti äärmisel hädavajadusel, samuti poodi äärmisel hädavajadusel.

Restoranist on kahe minutilise kisa järel kiire kojuminek, kui kaheaastane või kolmene karjuma pistab. Mispeale ta karjub autos/taksos veel rohkem, aga järgmisel korral piisab pilgust, et vait jääks. Muidugi kui oleme enne veendunud, et ta ei karju näiteks palavusest.“