30ndates naine: miks see on maailma suurim ohumärk, kui täiskasvanud mees elab vanematekodus? Mina elan ka oma emaga!

Mõnda aega tagasi jagasid Naistekaga oma lugusid 30ndates naised, kes elavad veel vanematega. Nende valikuid kommenteeris psühholoog-perenõustaja Anette-Johanna Park. Avaldame Kaisa loo.

Kaisa (29): Maailma suurim ohumärk? Elan oma emaga ega pea seda imelikuks!

„Olen vallaline naine, järgmisel aastal saan 30-aastaseks. Mind ajab muigama, kui sõbrannade seltskonnas räägivad nad meestest ja kohtingurakendustest ning sellest, kuidas nende jaoks on maailma suurim ohumärk, kui täiskasvanud mees elab veel vanematekodus. Mina elan ka oma emaga. Ning ma ei pea seda imelikuks. Mul on soov mõne aasta pärast osta endale korter ja mul ei ole muudmoodi võimalik koguda raha sissemaksuks. Kui ma peaksin praegu üksinda korterit üürida, ei saaks ma kunagi lubada endale päris oma kodu. See ei tundu toreda variandina.

Samuti võin öelda, et selline lähenemine ei ole ühtegi mu kavaleri ära hirmutanud - pigem on mehed öelnud, et see on igati mõistlik ja nad saavad minust aru. Ma ei ole siiski 29 aastat järjest emaga elanud - vahepeal oli mul periood, kus olin kolm aastat suhtes ja sellest ligi kaks aastat elasime koos üürikorteris. Ka niimoodi koos elades ei suutnud ma üldse raha kõrvale panna, kulud olid niivõrd suured. Ja praegu ongi mul emaga kokkulepe - kommunaalkulud teeme pooleks, süüa ostan endale ise, kuid üüri ma näiteks talle tasuma ei pea. Ta ei ole ka kordagi vihjanud, et ehk oleks mul juba aeg minema hakata. Ma olen talle selle eest väga tänulik.“

Kaisa näitest selgub, et naiste jaoks on suur ohumärk, kui täiskasvanud mees elab oma emaga, teisalt vastupidises olukorras on paljud mehed mõistvad. Millest selline erinevus võib tingitud olla?

Psühholoog Anette-Johanna: „Otsisin selle küsimuse toetuseks teadusartikleid ja ei leidnud midagi kinnitavat. Leidub infot, et hetkel elab rekordarv inimesi vanematega, kuid midagi, mis kinnitaks, et Kaisa sõbrad esindavad enamikke naisi, ei leidnud. Seetõttu rõhutan, et mu vastus põhineb töökogemusel ja oletustel, mitte teaduslikul infol. Selline erinevus võib olla tingitud sotsiaalsetest ja kultuurilistest normidest ning soostereotüüpidest. Tüdrukutele õpetatakse varasest east iseseisvust ning oodatakse panustamist majapidamisse. Poistega on levinud „ah ta on poiss, poisid ongi sellised“ -mentaliteet. Lapsed õpivad juba varasest east seda, kuidas poistele on mingid asjad lubatud, tüdrukutele mitte.

Seetõttu kasvavad tüdrukutest naised, kes on harjunud olema iseseisvad ning oskavad enda eest hoolitseda. Poiste puhul öeldakse, et „nad küpsevadki hiljem“ ja selle väärarusaama tulemusel ei ole nad tihti kohustatud õppima iseseisvat toimetulekut. Eelnevast tulenevalt võib naiste vanematega elamist vaadata kui midagi, mida tehakse hoolimisest või ajutise olukorrana. Meeste puhul võib vaadata seda rohkem kui emast sõltumist või ebaküpsust.

Loe teiste naiste lugusid siit: Rekordarv inimesi elab vanematega ehk elu emakodus peale 30ndat eluaastat. Läbikukkumine või nutikas elukorraldus?