Rekordarv inimesi elab vanematega ehk elu emakodus peale 30ndat eluaastat. Läbikukkumine või nutikas elukorraldus?

„See on maailma suurim ohumärk, kui täiskasvanud mees elab vanematega!“ on paljud naised veendunud. Aga kui olukord on vastupidine ja 30aastane naine elab emaga? Miks on paljud naised sellise elukorralduse valinud? Oma lugu jagavad Kaisa (29), Linda (31) ja Maarika (34). Nende olukordi selgitab ja kommenteerib psühholoog-perenõustaja Anette-Johanna Park.

„Olen vallaline naine, järgmisel aastal saan 30-aastaseks. Mind ajab muigama, kui sõbrannade seltskonnas räägivad nad meestest ja kohtingurakendustest ning sellest, kuidas nende jaoks on maailma suurim ohumärk, kui täiskasvanud mees elab veel vanematekodus. Mina elan ka oma emaga. Ning ma ei pea seda imelikuks. Mul on soov mõne aasta pärast osta endale korter ja mul ei ole muudmoodi võimalik koguda raha sissemaksuks. Kui ma peaksin praegu üksinda korterit üürida, ei saaks ma kunagi lubada endale päris oma kodu. See ei tundu toreda variandina.“

Psühholoog Anette-Johanna Park: Küll aga on karm tõdeda, et tõesti paljud teevad seda just nimelt olukorra sunnil ja neil pole teist valikut. Mõni aeg tagasi oli kuldreegel, et rendile võiks kuluda maksimaalselt 30% palgast. Kui tegemist on üksikemaga, kes soovib vahepeal privaatsust ja lapsehoidmisteenust kasutada, siis 2-toaline korter võiks olla vajadustega kooskõlas ja ometigi (olenevalt linnast) võib see käia talle üle jõu.