„Mina eelistan küll sensuaalset armatsemist, aga kuna suhe on kompromisside kunst, otsustasin tema sooviga kaasa minna ja „palun-palun katsetame“ jutule järele anda. Stsenaarium oli siis selline, et ta seob mind kinni, katab mu silmad klappidega ning mina lihtsalt laman ja naudin. Sobis sel õhtul hästi, sest olin väsinud ka. Olin suletud silmadega, ühel hetkel tundsin, et mu kehal hakkas jube kuum. Sain aru, et ta tilgutas mulle peale küünlavaha. Olgu, see oli enam-vähem normaalne kogemus, kuid järgmisel hetkel hakkas kohe väga kuum, selgus, et ta oli kogemata kallutanud küünalt, ise kõrvale vaadates, nii et leek kohtus minu kõhuga. Sain elu esimese põletusarmi.

Ka selle elasime üle, jääkoti abiga. Tuju oli endiselt ka armatsemiseni jõuda, ning kui ta minusse sisenes, siis õige pea tundsin ta tugevaid käsi minu kõril. Kui alguses oli see isegi seksikas, siis edasi oli see üha jõulisem haare, mis omakorda tekitas mulle paanikahoo. Kokku võttes: kõike võib proovida ja katsetada, kui on partner, keda usaldad ja kes sinu heaolu ka esikohale seab. See kodukootud „Viiskümmend halli varjundit“ lõpetas õige pea ka meie suhte.“ – Eeva, 42

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena