„Inimeste kooselu toimib ja õnnestub siis, kui koos on võimalikult teineteisega sarnased inimesed, sarnaste väärtustega jne. Vägivald lõhub ALATI suhte, olgu see siis vaimne või füüsiline vägivald. Kui üks pool on vastikute ütlemistega, solvab, ülbitseb, norib, otsib riidu kogu aeg või on füüsiliselt vägivaldne, siis pole vaja küll oodata või eeldada, et kooselu toimib või hakkab toimima. Ideaalne oleks lõpetada suhe kohe, kui ilmnevad esimesed vägivallatunnused, olgu need vaimsed või füüsilised, sest vägivallatsejaga „õnnestub“ kooselu ainult siis, kui lased endast jalamati teha. Nii on, teisi variante ei ole.“

Kuidas ennast vägivaldses suhtes kaitsta?

sotsiaalkindlustusamet.ee
  • Kui tunned, et olukord on sulle ohtlik, helista kohe häirekeskusesse numbril 112. Ära pelga helistada politseisse – nii võid päästa vägivallast nii iseenda kui ka oma lapsed.

  • Mõtle enda ja oma laste ohutusele. Aruta usaldusväärse inimesega läbi enda turva- ja põgenemisplaan. Turvaplaani aitab sul koostada näiteks ohvriabitöötaja või naiste tugikeskuse töötaja. On hea, kui saad plaani koostada turvalises paigas.

  • Kui koostad turvaplaani, siis kaalu kindlasti ka võimalust minna turvalisse paika juba täna.

  • Usalda oma instinkte. Kui tunned, et oled ohus, siis tõenäoliselt see nii ongi. Vahel on vägivallatseja käitumisest näha märke, et ta on ärritumas ja võib vägivalda kasutada. Paki valmis hädavajalikud asjad ja varu võimaluse korral piisavalt raha. Jäta need asjad sõbra juurde või tööle. Ole valmis lahkuma esimesel võimalusel ohutusse kohta, näiteks naiste turvakodusse.

  • Lepi lähedastega kokku abikutsung või salasõna (SMS, kokkulepitud ikoon Messengeris, WhatsAppis vms), millega saad turvaliselt märku anda, et oled ohus. Lepi ka lastega kokku salasõna.

  • Hoolitse vigastuste korral selle eest, et saad esimesel võimalusel arstiabi. Vigastused võivad olla tõsisemad, kui sulle endale esmapilgul tundub.

  • Räägi ka lastega kodus toimuvast vägivallast ning õpeta lastele, kellega võtta ühendust, kui nad on koos vägivallatsejaga ja kardavad.

allikas: sotsiaalkindlustusamet