Tähelepanu all on SELG
Selgroog on meie tugi hoides enesel keha raskust. Samuti lähedal asuvaid siseorganeid, kaitstes neid seejuures kahjustuste eest.
Kael
Kaks ülemist kaelalüli moodustavad enim liikuva liigese, tänu millele võib inimene keerata ja kallutada pead. Nende vahel puudub kõhrest lülidevaheline ketas. Seepärast peab tasakaalu säilitamiseks heas vormis hoidma nii kaela-, selja- kui ka õlalihaseid. Vastasel juhul ei ole võimalik vältida rühivigu ning valusid.
Rinnalülid
See on selgroo kõige pikem osa. Ribid, mille põhiülesandeks on siseorganite kaitsmine vigastuste eest, annavad selgroole ortostaatilise stabiilsuse. Osaliselt täidavad need ka selgroogu toetavate lihaste funktsiooni.
Nimmelülid
See osa koosneb viiest väga liikuvast lülist. Nende abiga saab inimene kummarduda igas suunas. Just see osa saab enda kanda põhilise koormuse. Raskuste tõstmise või põrandapesu korral kannatavad nimmelülid tohutu rõhu all - kuni 500-600 kg. Just seetõttu on nimmepiirkond kõige kergemini kahjustatav ala.
Ristluu- ja õndralülid
Ristluu koosneb üheksast kokkukasvanud lülist, mille külge kinnituvad vaagnapõhja lihased. Kuna lülid on tugevalt üksteise suhtes fikseeritud, siis ei esine siin probleeme, mis oleks seotud lülidevaheliste ketaste ning lülide paigaltnihkumisega.
Jumaliku konstruktori viga?
Ehk poleks tarvitsenud meie kaugetel eellastel tõusta miljon aastat tagasi kahele jalale? Tervisele oleks ehk kasulikum olnud jääda neljajalgseteks? On ju inimese "ideaalne" liikumapanev aparaat - selgroog - kergesti vigastatav ning allub paljudele stressidele. Põhjuseks võib saada iga pisiasi - ebaõnnestunud kehapööre või kohmakalt tõstetud kott. Vastavalt meditsiinilisele statistikale esineb lülisamba haigusi 14% kõikidest arstide poole pöördujatest. Seejuures röövib isikliku selja eest hoolitsemine tohutu hulga aega, jõudu ja raha. Kuidas õigesti valida lauda, tooli, voodit ning isegi patja - need küsimused muutuvad haige seljaga inimesele põhilisteks eluküsimusteks. Meie esivanematel - jahimeestel ja põllupidajatel - polnud mingeid seljaprobleeme; meie päevil ilmuvad need aga automaatselt. Kümme tundi järjest kirjutuslaua taga - kes seda peaks välja kannatama? Samuti pole hea nendel, kes terve tööpäeva jalgadel peavad veetma.
Teadlased on välja selgitanud, et liikumisvaegus ning ühte tüüpi koormused mõjuvad lülisambale halvasti. Kahjuks ignoreerib enamik inimesi aega, mil probleem alles hakkab endast märku andma. Paraku ei pööra ligi 40% meist tähelepanu haiguse "esimestele helinatele". Tagajärjeks on tugevnev seljavalu, mis muudab inimese enda orjaks. Sellest olukorrast on vaid üks väljapääs - tugevdada oma selgroogu. Asjata ei kõla iidne vanasõna: "Inimene on nii noor, kui paindlik on tema selgroog". Pöörakem siis aeg tagasi ja ärgem laskem aastatel laskuda raske koormana oma seljale. Võib juba täna alustada oma isikliku selja tervise eest hoolitsemisega!
"Istu sirgelt", "ära ole küürus", "ära vea jalgu järel" - rääkis ema lapsepõlves. Kas kuulasite teda? Kui jah, siis see artikkel pole teie jaoks, nii nagu ka pikad treeningud seljalihaste tugevdamiseks jms. Kahjuks laseb enamus lapsi vanemlikud nõuanded kõrvust mööda. Kõigele lisaks ümbritsevad inimese selgroogu juba sünnist saadik sajad ohud: liikumisvaegus, ülekaal, liiga raske koolikott või ebamugavad jalatsid. Esmapilgul tühised faktorid hakkavad vanusega tähtsust koguma.
Muide, loodus on kinkinud meie lülisambale vapustava omaduse taluda ülekoormusi. Kui me istume, siis langeb lülidevahelistele ketastele 100 kg-ne koormus, püsti tõustes on see juba 180! Koormus väheneb vaid pikali asendis. Kahjuks on enamikul inimestest seljalihased nõrgad ning ei suuda hästi "selga hoida"; see avaldub koheselt kehahoiakus. Tugevate lihasteta on raske vastu seista ka välistraumadele. Hapra selgroo tasakaalu murdmiseks piisab vaid väikesest ebaõnnestunult tõstetud koormusest või äkiliselt sooritatud harjutusest. Tagajärjeks on valu ning suutmatus vabalt liikuda. Sellist seisundit ei ihka aga keegi. Pealegi on teatav selgrookõverdus meile lihtsalt sisse programmeeritud, kuna selgroogu kaitsvatele erinevatele lihastele langeb erisugune surve (suurem osa inimesi kirjutab ja mängib tennist parema käega, kannab kotti paremal õlal ning vajutab gaasipedaali parema jalaga jne.).
Siit leiad nõuandeid, kuidas teatud selja osi lõõgastada:
Millega siis peaks tegelema, et selga kaitsta? Kas on parem jõusaalis lihaseid pingutada või teha spetsiaalseid joogaharjutusi? Ühest vastust ei ole - terve ja tugeva selja juurde viib palju teid. Suund olgu aga üks - hästi arenenud "lihaskorsett". Selgroo jaoks on äärmiselt ohtlik raskuste tõstmine koos üheaegse pöördega kõrvale. Seetõttu peaks jälgima, et raskused jaotataks ühtlaselt kahele poole.
Terve selja pant pole üksnes hea rüht, vaid ka suurepärane meeleolu. Tihti ei suuda arstid seljavalude käes vaevlejate röntgenipildis leida midagi, mis viitaks põhjustele. Seda sellepärast, et need inimesed vajavad mitte ortopeedi, vaid psühholoogi abi. Siin on tõelisteks valu põhjustajateks probleemid tööl, lahkhelid lähedastega, rahamured… Hingeline pinge kandub kohe edasi muskulatuurile. Halva tuju korral jääb "lihaskorsett" - tänu millele selg on sirge -, otsekui kitsaks nii lülisambale kui rindkerele. Tulemus - moonutatud kehatugi kaldub maad ligi. Veel hullem on lugu krooniliseks muutunud stressi puhul. See mõjub tervisele äärmiselt negatiivselt. Joogade arvates läbib selgroogu inimese organismi peamine energiakanal, millega on seotud bioloogiliselt aktiivsed punktid meie nahal ning siseorganite erilised keskpunktid - tshakrad, mis haaravad enesesse kosmosest tulevat eluenergiat.
Vale rüht rikub meie bioenergeetilist struktuuri, mis toob kaasa haigused ning vananemise. Asjata ei öelda: terve selg - terve inimene. Oma tervisest hoolivad inimesed peaksid juhinduma iidsest tarkusest:"Mida kantakse ühel õlal - on kandam, mida kahel õlal - pole kandam".
Vaata ka Mida paljastab selg?
Võitkem valu!
Igal aastal heidavad tuhanded patsiendid lülidevaheliste ketaste probleemidega kirurgi "noa alla". Kuid sellisele pildile on ka meeldivam alternatiiv.
Kuidas kindlaks teha, mis toimub lülisambaga. Alustuseks tuleks külastada neuropatoloogi. Siin tuleb varuda kannatust, sest läbivaatus kujuneb pikaks ning üksikasjalikuks. Spetsialist kontrollib reflekse, mõõdab lihasjõudu ning teostab nn provokatsioonilisi katseid. Need on erilised võtted, mis kutsuvad esile valu selles piirkonnas, kus asub vigastatud ketas. Mida veel võivad sisaldada täiendavad uuringud? See on röntgen, tavaliselt tehakse mitu võtet (eest ja külgedelt). Lülidevahelise ketta songa kahtluse puhul viiakse kohalikku tuimestust kasutades kettasse kontrastaine ning röntgenipildil muutuvad nähtavaks luukoe defektid. Arvuti tomograafia annab võimaluse üksikasjalikult läbi vaadata selgroolülid. Selle meetodi eeliseks on mugavus patsiendi jaoks ning informatiivsus arsti tarbeks. Kõige täpsema pildi annab magnet-resonantstopograafia.
Niisiis on diagnoos pandud. Mis saab edasi? Tänapäeval on uusim metoodika lülisamba epiduraalne kateteriseerimine. Elastse kateetri abil pritsitakse selgroogu, kahjustatud ketta piirkonda spetsiaalselt koostatud segu ensüümidest, sooladest, valuvaigistavatest ning põletikuvastastest preparaatidest. Eesmärk on parandada kahjustatud ketast. Kõrvalmõjud (õnneks positiivsed) on valu ning põletikuliste nähtuste vähenemine.
Ravipreparaadi süstimine selgroogu võimaldab kahjustatud ketast taastada, kuid millal on operatsioon siiski tarvilik?
Kui tekib halvatuse või teiste neurootiliste hälvete arenemise oht. Ometi, nii nagu iga operatsiooni eel, tuleb algselt läbi proovida kõik muud konservatiivse teraapia meetodid.
Mis on ilma noata meetodis sellist, mida ei ole võimalik saavutada operatsiooni abil?
Pärast operatsiooni jäävad alles armid. Need hakkavad lõppkokkuvõttes suruma närvijuurtele niisamuti, nagu seda varem tegi ketta song. Noata ravi meetodi puhul jääb see variant täielikult ära. Ravi põhimõte seisneb selles, et läbi kateetri sisestatud ensüümid reanimeerivad kahjustatud liigesed.
Vaata ka Selg sirgu, aga mitte liiga
