Krõpsu ja viinerit ära lapsele paku

Iga lapsevanem teab, et lastele meeldib toidukordade vahele kartulikrõpse, kommi ja küpsist näksida ja vahest isegi nii palju, et isu korraliku lõunasöögi vastu kaob. Vahepalad kui sellised on toidukordade vahel normaalsed, isad-emad peaksid vaid jälgima, et need võimalikult tervislikud oleksid.

Tagamaks tasakaalustatud ja mitmekesist toitu, on väga hea valik näiteks värsked või kuivatatud puuviljad, köögiviljad, jogurt, kohupiim, leib, mahl.

Kas lapsevanem ise teab, miks kartulikrõps lapsele kasulik ei ole?

Mida aga vahepaladena väga harva või peaaegu üldse mitte lapsele anda? Loodetavasti enamus lapsevanemaid teavad, et kartulikrõps ei ole lapsele hea vahepala, aga kas ta oskab ka lapsele seletada, miks see tervisele kasulik ei ole? Lapsele asju põhjendades on tõenäosus, et laps räägitut ka meelsasti järgima hakkab, kordades suurem.

Kohuke: üks kohuke sisaldab umbes poolteist teelusikatäit rasva ja kolm teelusikatäit suhkrut. Mõned kohukesed sisaldavad hüdrogeenitud taimerasvu. Taimse rasva hüdrogeenimisel tekkinud trans-rasvhapped võivad aga olla kahjulikumad kui küllastunud rasvhapped. Kohuke ei tohiks sisaldada hüdrogeenitud taimseid rasvu (v.a glasuuris). Kohukese asemel võiks süüa kohupiima ja jogurtit.

Pirukad, saiakesed ja koogid sisaldavad palju rasva ja suhkrut. Küpsetisi tehakse enamjaolt margariiniga, mis sisaldavad samuti hüdrogeenitud taimerasvu, trans-rasvhappeid ja lisaaineid. Kõige rasvasemad on lehttaignast pirukad, mistõttu eelista pärmitaignast küpsetisi või tee neid kodus ise, kasutades rasvainena võid või õli. Tervislikumad on kohupiima- ja köögiviljatäidisega pirukaid.

Küpsised, soolakõrsikud, popkorn. Sarnaselt saiakeste ja pirukatega sisaldavad küpsised palju rasva (sh. küllastunud ja trans-rasvhapped) ja suhkrut. Soolastes küpsistes/kõrsikutes/popkornis on palju soola, mistõttu peaks nende söömisel jääma tagasihoidlikuks. Suur topsik popkorni isegi mitme lapse peale ära süüa on palju.

Viinerid ja vorstid maitsevad lastele väga ja neid pakutakse palju ka põhitoidukordadel. Ooteks tehakse vorstivõileibu või süüakse tooreid viinereid. Viinerite ja vorsti tarbimisega tuleb olla ettevaatlik — nad on rasvarikkad ning võivad sisaldada lisaaineid. Ühes väikeses viineris on umbes teelusikatäis rasva. Eelista viinerile kala, kana või liha.

Kartulikrõpsud on kontsentreeritud ja maitsestatud “soola- ja rasvapomm”, kartulist endast on vähe järele jäänud. Lisaks soolale ja rasvale on kartulikrõpsudes kahjulikke ühendeid, mis on tekkinud valmistamise käigus või maitsestamiseks lisatud.

Näiteks on ühes 100-grammises kartulikrõpsu pakis soola umbes pool teelusikatäit, päeva jooksul tohib aga soola kokku tarbida teelusikatäie. Kui süüa aasta jooksul iga päev üks 100-grammine pakk kartulikrõpse, siis tarbime ühe kilogrammi soola ja ligi 13 kilogrammi rasva.

Kommid: kõige vähem tervislikud on värvilised kummi- ja lutsukommid nendes sisalduvate rohkete lisaainete tõttu. Lugege pakendilt! Šokolaadi saab kommidest pidada neist kõige “tervislikumaks”, kuid ooteks pole hea seegi.

Karastusjoogid koosnevad enamjaolt veest, suhkrust, süsihappegaasist ja lisaainetest. 0,5-liitrises karastusjoogipudelis on umbes 10 teelusikatäit suhkrut. Kunstlike magusainetega karastusjooke ei tohiks lapsed tarbida, pigem siis juba tavaline limonaad, ainult et harvem ja väiksemates kogustes. Janu kustuta veega!