Nakatumine sageneb, seetõttu tuletame meelde: kõik, mida pead teadma puukidest!
Puugihaigustesse nakatumine sageneb Eestis iga aastaga - kui kümme aastat tagasi diagnoositi 344 borrelioosijuhtu, siis mullu oli nakatunuid üle 2300.Kõige rohkem on puugihaigusi Saaremaal, kus tänavu on diagnoositud juba poolsada borrelioosijuhtumit, vahendasid ERRi uudised "Aktuaalset kaamerat".
Tuletame teile veelkord meelde kõik, mida te nende tüütute putukate kohta teadma peaksite ning kuidas end kurjade haiguste eest kaitsta saate.
Puuk ei ole putukas nagu kärbes, sääsk, kirp või täi, vaid ämblikulaadne ja seetõttu sugulane ämblike ja skorpionidega.
Puuk on meie sega- ja lehtmetsade, puisniitude ja heinamaade tavaline elanik. Kogu maailmas leidub mitusada liiki puuke. Eestis levinud puugiliikidest on haiguste levitajatena ohtlikud võsapuuk Ixodes ricinus, keda võib leida kogu Eestis, ja laanepuuk Ixodes persulcatus, kes elutseb Läänemaal, Pärnumaal, Valgamaal, Võrumaal, Põlvamaal, Viljandimaal, Tartumaal, Jõgevamaal ja Ida-Virumaal.
Võsapuuk eelistab elamiseks niiskeid ja varjulisi kohti, seega leidub teda tihti tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, metsaservadel ja puisniitudel. Laanepuuk on sagedane põlistes okas- ja segametsades. Aktiivne puuk varitseb tihti rohukõrrel mõnikümmend sentimeetrit maapinnast kõrgemalja ootab sobiva ohvri möödumist.
Siiani pole päris selge, kuidas puuk, kellel pole silmi, oma saagi avastab.Arvatavasti võimaldab puugil oma ohvrit lokaliseerida ja teda rünnata mööduva looma või inimese väljahingatavas õhus leiduv süsinikdioksiid või temast lähtuv soojuskiirgus, samuti tema tekitatud liikumine taimestikus.
Oma arengus teeb puuk läbi kolm faasi:vastne, nümf ja täiskasvanud puuk. Puugi elutsükkel on lühike, tavaliselt 2-3 aastat. Selle aja jooksul kasvab ta kümnendiku millimeetri suurusest vastsest 3-4 mm pikkuseks täiskasvanud puugiks. Igas arengustaadiumis toitub puuk ühe korra, vajades vaid mõne tilga verd. Toit seedib paar päeva kuni nädala, seejärel võib puuk talvituda ja jõuda järgmisesse arengustaadiumi.
Enne kui puuk asub verd imema, laseb ta oma kidadega varustatud iminoka kaudu haavasse natuke sülge. Sülg toimib osaliselt tuimestusvahendina, mis muudab hammustuse valutuks, samas sisaldab see ka vere hüübimist takistavat ainet.
On tavaline, et puugihammustust ei märgatagi. Selle põhjuseks on puugi vabanemine enne, kui ta avastatakse, samuti on puuki tema varasemates arengujärkudes väiksuse tõttu raske leida või ära tunda.
Puugihooaeg kestab tavaliselt aprillist oktoobrini, kuid pehme talv võib seda oluliselt pikendada. Puuk muutub aktiivseks, kui ööpäeva keskmine temperatuur on + 5 kraadi.
Puugihammustus
Puuk tuleb võimalikult ruttu eemaldada. Ohtlik on puugist liiga kõvasti kinni haarata, sellega võid viia hammustuskohta puuginakkust. Seetõttu hoidu puugi tagakeha pigistamisest või määrimisest.
Kasuta peeni pintsette, mille abil võid puuki haarata pea poolt, nii naha lähedalt kui võimalik. Seejärel tõmba puuk ettevaatlikult otse välja. Kes ei ole kindel, et oskab puuki õigesti eemaldada, peaks arsti poole pöörduma. Kuna puugi paljude sarvhammastega lõugtundlatel keermeid ei ole, pole vaja puuki eemaldamise ajal paremale ega vasakule keerata. Puugid tuleks eemaldada võimalikult kiiresti ja õigesti.
Pärast puugi eemaldamist tuleb haav kindlasti vee ja seebi või desinfitseerimisvahendiga pesta. Kui pärast hammustust märkad ringikujulist punetust või muid sümptomeid, pöördu kohe arsti poole.
Kuidas puugihammustust vältida?
Kasuta katvat pikkade varrukatega riietust, püksisääred on soovitav toppida sokkide või kummikute sisse. Kanna heledaid riideid, sest nii on riietel ronivat puuki kergem märgata, enne kui ta hammustada jõuab. Pärast puugiohtlikus piirkonnas viibimist kontrolli kogu keha hoolikalt üle ja otsi nii neid puuke, kes on ennast naha külge kinnitanud, kui neid, kes veel ringi ronivad. Lastel kontrolli kõrvataguseid.
Kuidas end puukide eest kaitsta?
Kindlat kaitset puukide eest ei ole. Aga siiski on võimalik puugihammustuste vältimiseks mõndagi teha. Tähelepanu peaks pöörama õigele riietusele. Kanda tuleks kinnist, pikkade varrukatega riietust ja pikki pükse. Kuna puugid viibivad peamiselt alusmetsas ja rohus, on otstarbekas tõmmata sokid püksisäärte peale. Heledad riided on tumedatest soovitatavamad, sest nende peal on puugid hästi näha ja on võimalik nad juba enne hammustust eemaldada.
Pärast puukide levikuterritooriumil õues viibimist tuleks kogu keha puuke otsides üle vaadata. Enne hammustamist otsivad puugid endale tavaliselt sobivat kohta ja ronivad enamasti tükk aega mööda keha ringi. Puugid eelistavad õhukese nahaga sooja kehapinda ning seetõttu tuleks puuke otsides eriti põhjalikult üle vaadata kaenlaalused, põlveõndlad, kael, pea (eriti lastel) ja jalgevahe.
Vältida tuleks viibimist kõrges rohus või alusmetsas. Kasutama peaks putukatõrjevahendeid. Need aitavad vähemalt mõnda aega. Aga ka need ei kujuta endast siiski kindlat kaitset puukide eest.
Kuidas puugitõrjevahendid toimivad? Puugid otsivad ohvreid lõhna järgi: Halleri elundiga haistavad nad teatud aineid, mida nad tajuvad atraktiivsena. On aga olemas ka teatud lõhnaained, mis puukidele ei meeldi.
Allikas: www.puuk.ee
