Väsimus painab, eriti kevadel
Öeldakse küll, et tarbi rohkem vitamiine, kuid nüüd tundub juba hilja alustada, kas pole nii? Väljas jooksmine annaks kindlasti energiat, kuid kes see siis viitsib ennast õue ajada, rääkimata veel sörkimisest.
Hiljuti brittide hulgas tehtud uuringu kohaselt lähevad täiskasvanud viimasel ajal argipäevadel magama kell 23.41, see on pea tund aega hiljem kui paar aastat tagasi, kirjutab Daily Mail. Magamamineku tunni hilisemale kellaajale nihutamise peamiste põhjustena nähakse tihedaid töögraafikuid, kiiret elutempot ja rahamuresid. Ning tegelikult ei taga voodisse heitmine ju kohe ka uinumist – lisaks peas keerlevatele mõtetele, on üks peamisi häirivaid tegureid norskav abikaasa.
Arstide sõnul on hiline magamaminek küllaltki murettekitav faktor, kuna keha ei sa piisavalt puhata ning unepuudus mõjutab inimese edukust tööl, tema isiksust ja ka eluvaateid. Kõigil on nii palju tegemist, et kui me ükskord oleme pärast pikka tööpäeva koju jõudnud, lapsed kasinud, süüa teinud ja telerit vaadanud, on käes juba väga hiline õhtutund.
Nii mõnigi on ilmselt avastanud end ka hommikul elutoa diivanilt, kuna ei suutnud oma rasket keha õhtul enam voodini lohistada. Neile, kellele ka voodis uni peale ei tule, olgu teadmiseks, et ka kolm kümnest britist võitlevad veel enne uinumist peas raha- või suhteprobleemidega.
Uuringute tulemusel magavad täiskasvanud igal ööl segamatult umbes viis ja pool tundi, mis on pea kaks tundi soovitatust vähem. Selle tulemusel võib hommikuti ühistranspordis näha tukkuvaid tööle tõttajaid või ka kontorilaua taga suigatanud kolleege.
Kas teie magate öö jooksul korralikult kaheksa tundi või võitlete samuti pideva väsimusega?
