ONLINE -INTERVJUU: Lähedasele ravimit ostes vajad ID-kaarti ja haige isikukoodi
Kui ma ei ole võimeline kodust lahkuma, näiteks oma tervisliku seisundi tõttu, siis kuidas saab mind aitav isik digiretsepti realiseerida?
Pille Kink: Digiretseptid võivad olla avalikud, volitatud või privaatsed. Vaikimisi on kõik arsti poolt koostatud digiretseptid avalikud, st ravimi saab apteegist välja osta inimene, kellel olete palunud seda teha. Teisele isikule ravimit ostes tuleb apteekrile öelda retsepti omaniku ehk siis Teie isikukood ning väljaostjal peab kaasas olema ka enda isikut tõendav dokument, sest apteekril on kohustus fikseerida ka ravimi ostnud isiku andmed. Kui olete palunud arstil koostada retsepti, mida saavad välja osta vaid volitusi omavad isikud, siis saavad vaid nemad retsepti alusel ravimit osta. Volitusi saab anda Tervise infosüsteemi patsiendiportaalis. Viimati nimetatu leiate internetist aadressilt www.eesti.ee või www.e-tervis.ee. Privaatseks märgitud retsepti alusel saab aga ravimit osta vaid retsepti omanik ise.
Väga hea on digiretsept nendele haigetele ja puuetega inimestele kes ei saa kodust välja. Mul tuleb iga kuu osta rohtusid aga ma pole võimeline ise kodust välja minema. Olen kasutanud seda süsteemi algusest peale ja olen ka väga sellega rahul. Pole kordagi alt vedanud. Nüüd ei pea mind abistav inimene raiskama aega ja minema arsti juures retsepti järgi, vaid läheb kohe apteeki, esitab seal enda isikut tõendava dokumendi ning minu isikukoodi ja ongi rohi käes. See süsteem ei sobi võibolla nendele haigetele kes käivad arsti juures vastuvõtul aga nendele, kes on raske ja sügava puudega ja väjakirjutatavad ravimid kindlaks määratud on see süsteem küll vägagi teretulnud.
Pille Kink: Rõõm kuulda, et olete süsteemiga rahul.
Miks ei saa digiretsepti “poolikuks” jätta, st kui on kirjutatud nt kaks karpi ravimeid, siis ei saa osta välja ühte ning jätta teise ostmine hilisemaks? praegune praktika on selline, et kirjeldatud juhtumil ostad kas kõik välja või kui ühe, siis ülejäänud lähevad kaotsi. kas siinkohal on muutatusi oodata?
Pille Kink: Vastavalt ravimite väljakirjutamist reguleerivale seadusandlusele võib ühele retseptile kirjutada ravimit koguses, mis on vajalik ägeda haigestumise korral ühe ravikuuri läbimiseks ning kroonilise või pikaajalise haiguse korral kahekuulise ravi jaoks. Kroonilise või pikaajalise haiguse korral võib ravimit välja kirjutada vähem kui kahekuuliseks raviks vajaliku koguse vaid ravi alustamisel või muutmisel. Lisaks on seadusandluses sätestatud, et arstid võivad pakendipõhise retsepti patsiendile kirjutada vaid juhul, kui esineb vastav meditsiiniline näidustus. Valdav osa retsepte peab olema koostatud toimeaine alusel, st patsient saab apteegis valida preparaati, sh sobiva suuruse ja maksumusega pakendi.
Miks ostes aastasele lapsele ravimit, kel on ID-kaart olemas, pean iga kord lisaks võtma ka enda dokumendi kaasa? Äärmiselt tüütu on tassida lapse ID-kaarti kaasa ja lisaks ka enda oma veel. Lastearsti sõnul ei pea näitama, apteek aga nõuab.
Pille Kink: Apteekritel on kohustus salvestada ravimit ostnud isiku andmed. Lapsele ravimit ostes ei pea kindlasti tema ID-kaart kaasas olema. Piisab, kui oskate isikukoodi öelda ja esitate enda isikut tõendava dokumendi.
Laiem küsimus. Mis vahe on proviisoritel ja farmatseutidel?
Pille Kink: Erinevus on olemas nii tööalaselt kui ka haridusliku tausta poolest:
1.Hariduslikult on proviisor farmaatsiaalase haridusega proviisori õppeõppekava läbinud isik ja farmatseut farmaatsiaalase haridusega kutsekeskharidusõppe või rakenduskõrgharidusõppe õppekava läbinud isik.
Proviisoron õppinud 5 aastat Tartu Ülikoolis, praeguse õppekorralduse ja (-kava)kohaselt saab ta lõpetamisel farmaatsiamagistri kraadi (varasematel aegadel lõpetanutele on omistatud proviisori kutse). Proviisor läbib erialaga seonduvaid õppeaineid oluliselt suuremas mahus kui farmatseudiõppes. Viimase 10-15 aasta jooksul proviisoriõppe läbinud isikud on lisaks teostanud ja kaitsnud ka iseseisva uurimistöö. Farmatseudiks saab õppida Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis ja see õpe kestab 3 aastat, lõpetajad saavad farmatseudi kutse (alates õppeasutuse muutumisest kõrgkooliks on automaatselt omistatud kõigile selle lõpetanutele ka kõrgharidus, varasemalt oli tegemist kutsekeskharidust andva õppeasutusega).
2. Tööalaselt — apteegis pädeva isikuna (apteegijuhatajana) saab töötada vaid isik, kellel on ülikoolis omandatud akadeemiline kraad proviisori erialal või vastav välisriigi kvalifikatsioon. Seega farmatseudil puudub õigus töötada apteegijuhatajana.
Millal ja kas Microlink kohutusse kaevatakse?
Pille Kink: Käesoleval hetkel puudub Sotsiaalministeeriumil alus Microlink Eesti ASi vastu kohtusse hagi esitamiseks.
Käin oma väga vanale emale pidevalt digiretseptiga rohtu toomas. Mõne apteegi apteeker ütleb, et kui te kahte karpi kohe välja ei osta, ostate ühe, läheb teine kaduma. Tegelikult see ei ole nii. Olen läinud lihtsalt teise apteeki ja saanud hiljem teise karbi ka kätte. See on apteekrite omavoli. Vist kardavad, et rohi jääb kätte. Tegelt on rohud kallid ja ühe karbi jaksab osta ühe kuu pensionist. Minul ei ole digiretsepti kohta ühtegi paha sõna öelda, täiesti toimib. Alguses oli küll sehkendamist, retseptid ei tulnud nagu läbi — s.o apteeki. Nüüd küll kõik korras.
PilleKink: Juba realiseeritud retseptiga ei tohiks siiski teisest apteegist jälle ravimit osta saada. Vt ka ees pool olevaid selgitusi.
Kui turvalised on arstide arvutid? Kas digiretsepti tulekuga on arstide arvutid kuidagi turvalisemaks tehtud?
Pille Kink: Arstide töökohad, sh kasutuses olevad infosüsteemid, pidid vastama andmekaitse reeglitele juba enne digiretsepti süsteemi rakendamist. Kõikidel tervishoiuteenuse osutajatel peavad olema Andmekaitse Inspektsiooni load delikaatsete isikuandmete töötlemiseks, seoses Tervise infosüsteemi ja Retseptikeskusesse andmete esitamise kohustusega pidid teenuse osutajad (ka apteegid) vastavaid lubasid uuendama.
Kuidas peatada haigete enesediagnoosimise ja eneseravi praktika, mis lõi lokkama digiretsepti tulekuga? Haiged arvavad tihtipeale ise teadvat, mis rohtu neil nende vaevuste korral vaja on ning keelduvad arsti vastuvõtule tulemast, motiveerides seda asjaoluga, et on olemas digiretsept. Telefoni teel on aga arstil pea võimatu (ja ka keelatud)haigust korrektselt diagnoosida.
Pille Kink: Otsuse, kas telefonikõne põhjal on õigustatud retsepti koostamine, saab teha vaid arst. Ainuüksi patsiendi nõudmise põhjal arst ravimi jaoks retsepti koostada ei tohiks.
Kes konkreetselt on vastutav digiretsepti kehva stardi eest?
PilleKink: Digiretsepti infosüsteemi loomisel on oma osa nii Sotsiaalministeeriumil, Eesti Haigekassal kui ka meie hankepartneritel. Kogu süsteemi eest vastutab Sotsiaalministeerium.
