Miks varbaküüned paksuks lähevad?
Seen on nakkushaigus. Seenhaigused on levinud kogu maailmas. 2–8% Lääne-Euroopa elanikest põeb varbaküünte seenhaigust, peamiselt on nakatunud 20–50aastased inimesed.
Eestis on küünte seenhaigustesse haigestumus veelgi kõrgem. Haigestumus suureneb ea kasvades. Nii on 50–55aastastel tõenäosus haigestuda 10 korda suurem kui 21–29aastastel. Varbaküünte seenhaigust põevad rohkem mehed. Suhkruhaigetel esineb küünte seenhaigust kuni 33%-l. Tihtipeale kaasub see jalaseenhaigusega.
Inimene võib nakatuda, kui vigastatud nahale satub nakatatud naha või küünte osakesi. Nakatumiseks on vaja seentega otseselt kokku puutuda.
Seentele sobib soe ja niiske keskkond. Seetõttu levivad need hästi vannitoas, saunas, duširuumis, ujumisbasseinis, võimlas. Seenhaigusesse nakatumist soodustavad naha pisivigastused, niiskus, kinnised jalatsid, liighigistamine ning jalgade verevarustuse häired.
Seenhaiguse tekitajad tungivad küüneplaati peamiselt küüne vaba serva ühest või mõlemast nurgast. Algav kahjustus on nähtav hallikaskollase tuhmi laiguna. Tasapisi kahjustub kogu küüs. See pakseneb, muutub kollaseks, läiketuks, ebatasaseks, vabast servast sakiliseks, rabedaks ning küüneplaadi alla koguneb liigsarvestunud massi. Edaspidi kahjustuvad ka teised varbaküüned, osa küüsi jääb samas tavaliselt terveks. Paksenenud küüne surve varbale võib põhjustada valu.
Küüneseen ei kao iseenesest
Küünte seenhaigus ei parane iseenesest, kuigi sageli nii loodetakse. Tegelikult süveneb haigus vanusega ja muutub raskemini ravitavaks.
Välispidised vahendid – kreemid ja vedelikud – ei anna küünte seenhaiguse korral soovitud tulemust. Parimad on suukaudsed seenhaiguse vastased tabletid. Arst määrab ketokonasooli (Nizorali) või terbinafiini (Lamisili) kuni küünte paranemiseni. Kuna võivad tekkida tüsistused, kontrollitakse ravitaval maksa- ja neerutalitluse näitajaid.
Kui suukaudseid ravimeid ei tohi tarvitada, kasutatakse lotserüüllakki – seenevastast ravilakki.
Varem raviti ka joodiga – määriti sellega küüsi iga kord pärast nende viilimist. Seda tuli teha võimalikult sageli.
Paksenenud küüsi võib lõigata ka kääridega, kuid sageli ei hakka käärid peale. Kõige õigem oleks viilida sobiva viiliga. Kuna moondunud küüned on tihti seenest nakatunud, tuleks terveid ja haigeid küüsida viilida eri viilidega.
Enne küünte viilimist on soovitatav teha jalavanni. Vette võib lisada veidi äädikat, see pehmendab küüsi. Küünte pehmendamiseks soovitatakse neid määrida ka teepuuõliga, mis on ühtlasi desinfitseeriva toimega.
Paks küüs varbaleastumisest
Alati ei ole küünte paksenemise põhjuseks seenhaigus, selleks võib olla ka küüneplaadi vigastus. Küüne või küünte kahjustused tekivad mingi eseme kukkumisest varbale, varba äralöömisel või ka selle tagajärjel, kui keegi astub varbale. Mõnikord on põhjuseks ebasobivate jalanõude kandmine.
Lisaks soodustab küünte paksenemist vanem iga (nahk ja küüned muutuvad vanemas eas kuivaks), aga ka mõned haigused: psoriaas, suhkurtõbi, kilpnäärmetalitluse häired jm.
