Inimese organism kasvatab hambaaugud ise kinni

Hiljaaegu avalikustatud uuringute kohaselt suudab meie organism ise hambaaugud kinni kasvatada. "Kuna meie hambad suudavad kasvatada uue hambaluu ehk dentiini, siis võivad mõned augud end ise ära parandada," ütleb Kopenhaageni Ülikooli ortodont Vibeke Qvist.

Qvisti poolt uuritav tehnoloogia on väga huvitav - jäävhammastesse tekkinud aukudele kantakse õhuke plastikiht, justkui lakk. Hambaauke tekitavad bakterid jäävad lakikihi all toidu ja hapnikuta ning nende tegevus peatub, kirjutab Imeline Teadus.

Teadlased on kasutanud lakki mitu aastat ning seitsmel juhul kaheksast suudab see meetod kaariese rünnaku täielikult pidurdada. Meetodit saab kasutada eelkõige jäävhammaste mälumispindadel. Just seal tekib kolmveerand kõigist hambaaukudest.

USA ja Saksa teadlased eksperimenteerivad kahjulike bakterite eemaldamisega külma plasma abil. See on elektronide ja ioonide segu, mida tekitatakse elektriliste impulssidega. Tavaliselt on plasma väga kuum, kuid ülilühikesi impulsse kasutades saab hoida madalat temperatuuri.

Teadlaste sõnul suudavad nad bakterid plasma abil surmata üksnes 10-15 sekundiga. "Meetod paistab olevat väga tõhus ja selles valdkonnas on tehtud nii suuri edusamme, et ravimeetod võib tulla kasutusse juba kolme kuni viie aasta jooksul," ennustab üks külma plasmaga tegelevatest teadlastest, Stefan Rupf Saarlandi Ülikoolist Saksamaal.

Jaapani teadlased on suutnud panna väikese, tüvirakke sisaldava hambaalge suuõõnes päris hambaks kasvama. Siiani on see õnnestunud vaid hiirte peal, kuid USA Columbia Ülikooli teadlased tõestanud, et nad suudavad ka inimese tüvirakud kolmemõõtmeliselt kasvama panna. Teadlased loodavad, et aastate pärast suudavad nad kasvatada tavalise hambaga täiesti sarnaseid hambaid.

Hambaravi uutest lahendustest saate lugeda ajakirja Imeline Teadus 2010 aasta detsembri numbrist, lugu on kuuel leheküljel ning hästi illustreeritud.

Vaata ajakirja Imeline Teadus värske numbri sisukorda siit!