Olen vaba! Ka teismeline teab, mis on armastus, petmine, valu ja pisarad...
Ei ole lihtne elada teismelisena, kes ei tea, mida elult tahta. Veel 2011. aasta sügisel ei osanud ma öelda, mis tähendab armastus. Ma ei oleks elusees uskunud, et see tunne on tõesti kirjeldamatu, et see on nii võimas ja nii tugev. .. Ja nii imeline. Ma olen alati mõelnud, mis mul viga on, miks ma ei suuda ühegi inimesega koos olla rohkem kui paar kuud. Ma mõtlesin, et asi on nooruses, et ma ei peagi oskama pühendunud olla, sest olen vaid 17. Ükskord aga sai kõik selgeks.
Käisin oma vana hea sõbrannaga väljas ning võtsime paar siidrit. Kaasa tuli ka alles kooli tulnud tütarlaps, kes mulle kohe oma hääle ja avameelsusega positiivselt silma jäi. Rääkisime oma jutte ja järsku läks teema suudluste peale. Ning sealt meie esimene suudlus tuligi. Täiesti ootamatult. Võib öelda, et tollel õhtul ma nii tugevasti vist armusingi. Teise tüdrukusse.
Samal õhtul sain teada, et seesama uus tüdruk on olnud varasemalt tüdrukuga koos. Minule oli see täiesti uus asi, aga mitte eemaletõukav. Võib öelda isegi, et see mõte, et minulgi tüdruk on, on lausa meeldiv. Kuid mu mõtted keerlesid samal ajal faktil, et ma ise olin ühe toreda poisiga suhtes. Sel samal õhtul tekkinud tunded aga polnud võrreldavad nendega, mis ma tolle poisi vastu tundsin. Ma olin armunud kõige sarmikamasse tüdrukusse meie koolis. Ja mis seal salata, ega minagi teda külmaks jätnud.
Meie armastus oli tõeliselt suur. Esimesed neli nädalat vähemalt. Ta vandus mulle tõelist armastust, mida ma ei suutnud uskuda, sest see oli tõesti uskumatu, mida ma kõike tundsin. Naeratasin 24/7 ning silmad särasid ka kõige unisema koolitunni ajal. Söögivahetundidel istusime täpselt nii, et me teineteist näeks ning meie pilgud kõnelesid enda eest. Me olime tõeliselt õnnelikult.
Kord aga juhtus nii, et ta tuli mu juurde ning tunnistas üles, et oli purjus peaga üht noormeest suudelnud. Ma mõtlesin veidike, kuid otsustasin talle andeks anda, sest ilmselgelt ei suutnud mina talle pakkuda seda, mida suudavad poisid. Ma usaldasin teda ning veidi aega olime koos veel õnnelikud.
Teine kord ilmus ta mu ette tõsise näoga ning ma teadsin, et midagi halba sealt tuleb, sest et eelmisel päeval oli ta jälle võtnud, et oma mõtteid selgeks saada või õigemini, et mõtteid oma südamehaigusest eemale saada. Ta oli poisiga kahekesi voodis olnud ning oma vasakut-paremat kätt kasutanud... Mul ei olnud juhtunu jaoks sõnu, kuid armunud, nagu ma olin, andsin talle andeks.
Ta lubas, et rohkem nii ei juhtu, kuid kaks ilma kolmandata ei jää. Arvatavasti olin selles kolmandas ja kõige vägevamas juhtumis ka mina osaliselt süüdi, sest pärast teist intsidenti ma ei suutnud enam käituda nagu enne. Ma ei usaldanud teda enam niivõrd, ma ei teadnud, mida pean tegema, et ta truu oleks... Igatahes pärast kolmandat läksime me lahku. Üheks päevaks küll, kuid ma olin temaga nii ära harjunud, et ei suutnud mõelda elule ilma temata.
Kolm korda murdis ta truudust, kolm katsumust ületasime, kuid oma armastusest jäin ma lõpuks ikka ilma. Nimelt leidis ta endale sõbranna, kellega ta väidetavalt ainult sõbranna on. Tal jäi järjest vähem aega minu jaoks ja järjest rohkem aega veetis ta tolle sõbrannaga. Ta ööbis iga öö tolle sõbranna juures, iga vahetund koolis oli koos tolle sõbrannaga, vahel eksis ka minu juurde, aga seda harva. Ma sain aru küll, mis toimub, aga alguses ma välja ei näidanud,et ma armukade vms olen, kuid see näris mind seest ja ma nutsin seepärast üpris palju.
Aastavahetuse paiku helistas ta mulle ja ütles, et armastab mind ikka veel. Ma tahtsin karjuda, et mina armastan teda siiamaani kogu hingest, kuid ma ei teinud seda. Teiselpool telefonitoru ma vaikisin. Tänu sellele tüdrukule ma tean, mis tähendab armastus. Aga ma tean ka, mis tähendab valu, petmine, pisarad. Ma tean, et armastan seda tüdrukut igavesti, kuid tean, et me ei saa eales koos õnnelikud olla.
Nüüd, kui kõigest sellest on kuid möödas, tunnen end tõeliselt vabana. Ma ei pea muretsema, mida ta teeb, kus on ja kellega on. Ma võin teha, mida hing ihaldab ning ei pea temaga arvestama. Mind ei paina enam see valu, mis varem mind laostas, kui teda kuskil koridori peal nägin. Ma küll armastan teda, kuid olen vaba.
