Kadri räägib endast kui “keskmise kehaehitusega” inimeste rühma kuulujast, sestap kogunesidki kilod salamisi seitsme aasta jooksul ning häirekell hakkas lööma, kui kaalunäit 70 kilogrammi piiri ületas. Kaaluabiga liitudes kaalus Kadri 73 kg, kuid ta oli eelnevalt proovinud ka teisi kaalulangetamismeetodeid. Paraku tulutult: “Iga kord alustasin suurte lubadustega ja vähendasin söömise peaaegu miinimumini. Niimoodi ekstreemselt toitudes üle nädala vastu ei pea, kui sa aga ükskord murdud, siis sööd kaotatud kilod kohe kolmekordselt tagasi.” Niisiis jäi Kadri kaalulangus järjepidevuse taha, kuni ühel päeval Internetis ringi kolades komistas ta Kaaluabi reklaami otsa ning proovis kolme päeva jooksul toidupäevikut kasutada.

“Proovipäevade jooksul avastasin enda õuduseks, et paljud minu igapäeva menüüsse kuuluvad toidud annavad rohkem kaloreid, kui ma oleksin osanud oodata. Minu päevane kalorihulk ületas 2500 kalori piiri,” kommenteerib Kadri oma esialgset üllatust. Uus info pani Kadri mõtlema ning lõpuks enese käsilevõtmise kasuks otsustama. Toidupäeviku kasutamisega ei tekkinud Kadril mingeid probleeme, sest alati oli võimalik sissekandmata ununenud toidud hiljem ülesse märkida. Ainus muutus, millega Kadril oli raske kohaneda, oli ettenähtud päevase veekoguse tarbimine.

Samas on Kadri suutnud vähendada alkoholikoguseid, juues seltskondlikel üritustel varasema 2-3 pokaali asemel ühe pokaali veini. Lisaks on ta üritanud sünnipäevadel ja vanemaid külastades vähem toitu taldrikule tõsta, kuigi see on siiani suureks väljakutseks: “Väga raske on EI öelda, aga seda parem on enesetunne, kui sa oled keeldumisega toime tulnud.” Kadri on oma otsusekindluse tõttu teeninud ära oma sõprade ja vanemate imetluse, kes pikka aega ei suutnud mõista, miks Kadril üldse kaalu on vaja langetada. Nendest märkustest ei teinud Kadri aga välja, pidades kaalulahingut eelkõige iseenda peas.

Nüüdseks on Kadri kaal 73 kilogrammi pealt langenud 61 kiloni. “Lausa uskumatu on mõelda, et ma olin 12 kg raskem. Kindlasti olen saavutanud oma unistuste kaalu, sest kui keegi oleks mulle kaks aastat tagasi öelnud, et ma kaalun varsti 61 kg, siis ma oleksin ta välja naernud,” tõlgib Kadri kaalulanguse emotsioonidesse, lisades, et enesetunne ärgates on vähenenud kehakaalu tõttu tunduvalt paranenud. Vahel avastab Kadri end peegli ees eputamas ja oma uut keha imetlemas.

Peamiseks eesmärgiks on Kadri seadnud praeguse kaalu säilitamise, et lasta kehal taastuda, kuid uute sihtide seadmisest pole ta ka päriselt loobunud: “Hea õnne korral õnnestub kaal samaks jätta ning tasapisi pekki lihastega asendama hakata. Ma ei välista ka seda, et proovin tulevikus veel natuke alla võtta.” Kadri puhul ongi ehk üllatav tõik, et senine kaalulangus on tulnud peaasjalikult söömise arvelt, sest end üsna laisaks nimetaval Kadril pole seni treenimiseks lihtsalt aega olnud, kuigi ta tõdeb, et on auto kasutamise asemel üritanud rohkem kõndida.

Kuidas on Kadri suutnud nii edukalt kaalu langetada? Lisamotivatsiooni leidmiseks hakkas Kadri end iga kahe kaotatud kilo järel premeerima. Esimesel korral olid selleks uued kallid teksad, mida Kadri endale muidu poleks lubanud, järgmistel kordadel juba midagi muud. Lisaks sellele soovitab Kadri varakult päeva- või nädalamenüü kokku panna, sest nii satub toidukorvi üksnes vajalik söögikraam. Ahvatluste vältimiseks tuleks köögiriiulitelt kommid ja krõpsud eemaldada. Kaaluabi kasutades avastas Kadri endale üllatuseks, et kaalulangetaja ei saa rasvade söömisest loobuda. Loobumise asemel on ta koguseid vähendanud ning menüüsse lisanud värskeid puuvilju ja salateid.

Kadri kolm nõuannet Kaaluabi kasutajatele:

  • Kõige lihtsam viis ettenähtud kalorinormist kinni pidamiseks on hommikul päevamenüü sissekandmine, et hiljem kogustega mängides toitumine tasakaalu viia. Peale söömist ei saa enam midagi tagasi võtta ja nii võid avastada, et mingi söök andis ootamatult palju kaloreid.
  • Võimalusel võta lõuna tööle kaasa. Väljas söömas käies ei tea kunagi, millega päevamenüüs võidakse üllatada.
  • Tuleb osata vahet teha näljatundel ja isul. Enne iga suutäit tuleks endalt küsida, ega ma seda hiljem kahetsema ei hakka.