Ülekaalulistel naistel suurem trombi tekke oht
Teadusuuring, milles osales enam kui miljon Ühendkuningriigis elavat naist, kinnitab seost rasvumise ja venoosse trombemboolia (VTE) — verehüüvete tekkimine veenides, tavaliselt jalgades — vahel. Kui tromb veeniseinalt lahti rebeneb ja verevooluga kopsudesse liigub, põhjustades sellega kopsuarteri trombemboolia, võib seisund lõppeda surmaga.
Uurimuse tulemused näitavad ka, et suurema kehakaaluga naised vajavad suurema tõenäosusega lõpuks kirurgilist sekkumist.
„Selline tulemus ei ole täiesti ootamatu, kuna ülekaalulisus suurendab mõnede operatsiooniga lõppevate meditsiiniliste seisundite tekkimise ohtu,” ütles uurimuse juhtivteadlane Lianne Parkin, kes tegutseb Uus-Meremaa Otago ülikooli juures. „Ent meile teadaolevalt on meie uurimus esimene, mis otseselt uurib suhet ülekaalulisuse või rasvumise ja operatsioonile sattumise tõenäosuse vahel.”
Teadlased leidsid, et iga 1000 normkaalkaalus naise kohta, kes vajasid kuueaastase perioodi vältel statsionaarset operatsiooni, tekkis umbes viiel 12 nädala jooksul pärast operatsiooni süvaveeni tromboos või kopsuarteri trombemboolia. Ülekaaluliste ja rasvunud naiste seas oli sama seisundi suhe seitse inimest 1000 kohta.
Trombi tekkimise oht ilma operatsioonita oli oluliselt madalam, ent siiski suhteliselt kõrgem suurema kehakaaluga naiste seas.
Iga 1000 normaalkaalus naise kohta tekkis mis tahes 12-nädalase kirurgilise operatsioonita perioodi jooksul venoosne trombemboolia 0,1-l naisel. Ülekaaluliste või rasvunud naiste seas oli sama seisundi suhe 0,2 naist 1000 kohta.
Ameerika Südame Assotsiatsiooni ajakirjas Circulation avaldatud uurimuse tulemused tuginevad enam kui 1,1 miljoni, uurimuse alguses keskmiselt 56-aastase Ühendkuningriigis elava naise andmetele. Kuue aasta vältel esinenud venoosse trombemboolia juhtumite jälgimiseks kasutasid teadlased haiglate patsiendikaarte ning surmatunnistusi.
Selle aja jooksul paigutati haiglaravile või suri venoosse trombemboolia tõttu 6438 naist, kellest peaaegu 1900-l tekkis tromb 12 nädala jooksul pärast operatsiooni. (Seda rohkem kui 641 000-st naisest, kellele tehti uurimisperioodi vältel vähemalt üks operatsioon.)
Võrreldes oma saledamate eakaaslastega vajasid ülekaalulised või rasvunud naised 22 protsenti suurema tõenäosusega statsionaarset operatsiooni. See tähendab, et üha suuremat hulka ülekaalulisi naisi varitseb operatsiooniga seotud venoosse trombemboolia oht, ning võrreldes saledamate naistega kaasneb nendel suhteliselt suurem oht trombi tekkeks mis tahes operatsiooniga.
Parkini meeskonna hinnangul ilmselt alahindavad nende uurimuse tulemused nende naiste tegelikku arvu, kellel venoosne trombemboolia tekkis, kuna jalaveenides tekkinud trombe võivad avastada ja ravida ka esmatasandi arstid. Neid trombe diagnoositaks peaaegu alati sümptomite järgi, näiteks valu sääremarjas, pahkluu ja jalalaba turse ning punetus haigestunud piirkonnas.
Ravi võib hõlmata ravimeid, mis takistavad trombimassi levikut või ennetavad uute trombide tekkimist. Survesukkade kandmine sääreosa ümber aitab samuti vältida uute trombide teket.
Ülekaalulise naise jaoks parim viis operatsiooniga mitteseotud venoosse trombemboolia ohu vähendamiseks on vähendada kehakaalu. Väiksema kehakaaluga kaasneks aga ka palju muud tervisele oluliselt kasulikku.
Allikas: http://www.healthnews.com
