Pulss üles 30 minutiks päevas!

KAALUABI: Teadlastel on veel palju uurida füüsilise aktiivsuse mõju kohta tervisele. Kuid selles, et liikumine on tähtis, on nad ühel nõul. Mida rohkem inimene liigub, seda tervem ta on. Ka tervisliku elu soovitused on ammutuntud – ära suitseta, liigu ning toitu tervislikult. Kuid alles viimaste aastakümnete jooksul on teadlased jõudnud selleni, mida me liikumisega saavutame. Uuringud on selgelt näidanud, et regulaarne liikumine ja treening vähendab tunduvalt südame-veresoonkonna haiguste riski, mis on üks suurimaid surmajuhtumite põhjuseid.

Varasemalt vähese füüsilise aktiivsusega inimene, hakates rohkem liikuma, avaldab positiivset mõju oma lihaskonnale, sidekoele, jalgadele, vereringele, südamele, immuunsussüsteemile, vererasvadele ning veresuhkruregulatsioonile. Kõik need toimivad paremini füüsiliselt aktiivsetel inimestel. Mis omakorda parandab enesetunnet, elukvaliteeti ning vähendab enneaegse surma riski.

Liikumine ja treening on investeering, mis võtab nii aega kui ka jõudu ning iga inimene peab ise otsustama, kui palju ta sellele panustab ning mis on eesmärk. Kui soovid olla parajalt aktiivne, et tervis oleks hea, on soovitav iga päev olla füüsiliselt aktiivne minimaalselt 30 minutit. Intensiivsus peaks olema vähemalt mõõdukas, näiteks kiire jalutuskäik.
Siia alla ei käi igapäevane toimetamine. Füüsiline aktiivsus peaks olema sellise intensiivsusega, et võtaks kergelt hingeldama või teisega rääkimine tekitaks raskusi. Selline koormus mõjutab üldist tervist ja enesetunnet. Tegevus peaks toimuma vähemalt 10 minutit järjest.

Uurides inimeste liikumisharjumusi selgus, et soovmõtlemine on tugevam kui reaalsus ehk tegelikult antakse enda liikumise kohta üsna ebatäpne informatsioon. Kuna varasemates uuringutes pole mõõdetud liikumist, vaid inimestel on lastud täita ankeet või anda hinnang, siis sel korral kasutati liikumisemõõtjaid. Need olid 1500 inimesel üle Rootsi ning registreerisid inimeste liikumist nädala jooksul.

Tulemusi analüüsides selgus, et väga vähesed inimesed täidavad igapäevaselt soovituslikku 30 minutilist füüsilist aktiivsust.

50% rootslastest on aktiivsed umbes 30 minutit päevas väikese koormusega ning seda 1-2 minuti kaupa. Neid, kes vastaksid soovitusele olla füüsiliselt aktiivsed mõõduka koormusega vähemalt 30 minutit päevas, on vaid üks protsent elanikkonnast.

Ühiskonnas on selged seosed inimeste liikumisharjumuste ja sotsiaalökonoomilise staatuse vahel. Madala haridustasemega inimesed liiguvad kõige vähem ning kõige rohkem füüsiliselt aktiivsed ei ole mitte kõige kõrgema haridustasemega inimesed vaid ööpäeva lõikes on aktiivsemad keskmise haridustasemega inimesed. Mehed ja naised on üsna võrdselt aktiivsed. Ootamatu oli aga see, et füüsilise aktiivsuse taseme ning kehakaalu seos oli väike ehk ülekaal ei ole tingitud mitte liikumisest vaid toitumisest.

Tervise seisukohalt on liikumine aga väga oluline ning mida passiivsem inimene füüsiliselt on olnud, seda rohkem on tal võita aktiivsemast liikumisest. Ning mida rohkem liikuda, seda parem. Seepärast on hea leida tegevusi, mis tähendavad pikaajalist füüsilist aktiivsust. Näiteks Rootsi 600 000 golfimängija andmeid uurides selgus, et nende eluiga on umbes 5 aastat pikem võrreldes nendega, kes golfi ei mängi. 4-5 tundi liikumist värskes õhus ning kiires tempos liikumist 6-7 kilomeetrit avaldabki tervisele positiivset mõju.

Allikas: ki.se