Hoiatav PÄEVA KOMM: kui tunned end halvasti, käi arstidele nii kaua peale, kuni nad lõpuks sind kuulama hakkavad!
Minu võitlus algas umbes samal ajal kui Kärdil. Siis nimelt hakkasin tundma, et midagi on jama. Kõht turses ja valulik. Pidasin seda raskekujuliseks PMS-ks ja ei teinud midagi. Päevad tulid ja läksid, aga tunne paremaks ei läinud. Ikka kõht turses/valulik ja isegi rohkem kui enne.
Mais oli imelik verejooks ca 12 päeva järjest ja justkui surnud veri — pruun puru kollakas vedelikus. Siis helistasin perearsti abitelefonile ja mind saadeti kiirkorras günekoloogia EMO-sse. Ultraheli vastus :“Teil on munasarjakasvaja!” Siis aga hakkas Süsteem mulle vastu töötama. Ca 7 tuubikut verd ja suurim avastus: “Suguhaiguseid teil ei ole. Vaatame ja jälgime.” Vaadati ja jälgiti ja juunis pandi opiaeg novembrisse. Novembrisse!!! Pidevalt ikka vaadati ja jälgiti, st torgiti mind selle ultraheli pulgaga ja vajutati kõhule nii kõvasti (ühe “spetsialisti” poolt eriti), et mul tekkis tahtmine jalaga lüüa — nii valus oli. Peale iga sellist vaatlust veritsesin 2-3 päeva.
Järgmine avastus augustis: “Teil on parem munasari ära lõigatud aga Te ei tea seda ise. Nõudke sellelt erahaiglalt, kus Teil pimesool ära lõigati (15a tagasi) välja oma opipaberid.” Nõudsin ja sain. No ei olnud paremat munasarja ära lõigatud — selle hetkel mind uurinud haigla masinad ja spetsialistid lihtsalt ei suutnud seda üles leida. Siis alles läks jamaks… Hakkasin nõudma kompuutertomograafi uuringut, et kus siis ikkagi on see minu parem munasari, mida nad ei näe. (Ja mida nad veel ei näe?) Kaks korda nõudsin, enne kui sain aja.
Jõudsin vastuvõtult koju ja pea kohe sain kõne: “Teie kompuutertomograafi aja me annuleerisime ja suunasime teid edasi teise arsti juurde, kes tegeleb teie probleemidega”. Mina küsin: ”Milliste probleemidega? Mis mul siis on?” Vastus: “Küll te siis tema käest kuulete.” Ja kõik algas algusest peale. Ultrahelid ja jälle tuubikute kaupa verd ja “Suguhaiguseid teil ei ole. Vaatame ja jälgime.” Siinkohal mainiks, et ma oskan ropendada ja vanduda neljas keeles ja kõik need läksid käiku sel hetkel mu peas.
Siis aga kuulutati välja meedikute streik. Hakkasin igapäevaselt helistama, sest mul pidi okt. alguses olema (minu teda) viimane opieelne läbivaatus ja novembris operatsioon. Vastus iga päev sama : “Meil on streik ja me ei tea midagi, helistage homme jälle!” Neljandal päeval sai mõõt täis ja helistasin sellesse eelpool mainitud erahaiglasse, kus mul ca 15a tagasi pimesool oli opereeritud. (See haigla asus tollal minu elukoha lähedal ja neil oli leping Haigekassaga ning seal käisin ka günekoloogi juures). Nägin välja selleks ajaks nagu 7 kuud rase (aprillist alates kaalu tõus ca 12 kilo!) ja valudest ei tahakski enam rääkida. Poeskäik oli nii raske üritus, et nutsin tagasi tulles iga kord kõhtu kätega kinni hoides. Valuvaigistite kohta öeldi, et ostke Paracetamoli, see on käsimüügiravim.
Esimese ultraheliga läbivaatuse tulemus siis erahaiglas :“Oi-oi, Teid peaks kiirkorras opereerima!” Kirurgist Peaarst kutsus veel teise spetsialisti mind uuesti läbi vaatama, et kas ikka tõesti asi on nii hull. No oli hull! Erinevatel põhjustel (osaliselt ka minu töögraafiku tõttu) lükkus opipäev novembri teise poolde. Ca 3h oppi ja ca 30h intensiivis tilgutite all. Kui ärkasin ja hakkasin valude tõttu häält tegema, sain kohe uue doosi valuvaigistit ja unerohtu otse veeni. Kui oli aeg kolida intensiivist oma tuppa (palatiks ma seda ei nimetaks, sest olin selles toas täitsa üksi ja vahtisin telekat kui viitsisin, ühesõnaga — luxklass), suutsin seda teha juba omal kahel jalal.
Täna olen ametlikult Taastuv Patsient. Opiprotokoll näitas, et mul oli lausa kaks jama: munasarjakasvaja oli levinud emakale ja emakas oli kasvanud lihasmassiks. Kogu emakas lõigati välja, ka kaela ei jäänud. Keelatud on 3 S-i veel mõneks ajaks: saun, seks ja sport (spordi all on mõeldud igasugust elementaarsetest päevatoimingutest suuremat füüsilist koormust). Mida ma tahan oma pika jutuga öelda? Naised! See alumine pool ei ole ainult mõnuallikas! Seda on vaja kontrollida ja hooldada regulaarselt!
