Miks me ei või süüa kõike ja nii palju, kui ise tahame?
Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO järgi on võimalik 80 protsenti südame- ja veresoonkonnahaigustest, 90 protsenti 2-tüübi diabeedi ning 30 protsenti kõikidest vähijuhtumitest ära hoida parema toitumise, suitsetamisest loobumise ning kehalise aktiivsuse abil. Ehk toitumisel on meie tervisele väga oluline mõju. Mida ja kuidas peaks aga sööma?
Põhjamaade toitumisspetsialistide järgi peaks enamik inimesi sööma rohkem köögivilju ja puuvilju, rohkem täisteratooteid ning vähem rasva, et oleksid tervemad.
Rootsi Karolinska instituudi toitumisteadlane Agneta Yngve on paljude aastate jooksul teaduslikult uurinud toitumist ja toiduaineid ehk kuidas toit mõjutab keha ning tervist.
Ta leiab, et toitumisele lähenetakse liiga lihtsalt ning ei saada aru, et tegemist ei peaks olema lühiajalise „dieediga“, vaid inimene peab muutma oma elustiili, et saavutada positiivne mõju tervisele. Paljud „dieedid“ ei toimi üldse pikaajaliselt, olgu selle põhjuseks suutmatus seda kaua järgida või selle negatiivne mõju tervisele.
Agneta Yngve soovitab järgida klassikalist taldrikumudelit, kuigi see on üldine ning kõikidle ei sobi geneetiliselt, sest mõnel inimesele on näiteks oluline piirata kolesterooli tarbimist. Meeles peaks ka pidama, et toitumisteadus on tegelikult üsna noor teadus ning kui nüüd hakatakse ühendama teadmisi toitainetest toitumisgeneetikaga, hakkame saama aru asjadest, millest varem puudus üldse ülevaade. Iga vanuse- ja soolise grupi puhul tuleb arvestada erinevate geneetiliste komponentidega. See kehtib nii toitainete kui ka haiguste ja ülekaalu riski osas.
Teaduse arenemine selles vallas aitab tulevikus anda igale indiviidile just talle sobivaid toitumissoovitusi. Kuni see ei ole veel võimalik, tasub jälgida üldiseid toitumissoovitusi, et avaldada oma tervisele kõige paremat mõju.
Alicja Wolk, Rootsi Karolinska instituudi toitaineepidemiioloog on ekspert toitumisharjumuste ja vähi vahel. Ta leiab, et toidupoes on väga lihtne selgeks teha, milliseid toite mitte valida kui soovid vähendada oma vähiriski. Oluliselt raskem on aga muuta oma suhtumist ning harjumusi, mida on loodud juba varases lapsepõlves.
Ebatervislike toitainete tarbimist täiesti vältida ei ole alati võimalik, sest ka paljud kasulikud toidud võivad sisaldada ebatervislikke aineid, mis on sinna sattunud näiteks mullas leiduvate mürgiste jääkainete tõttu. Oluline on aga näha tervikut. Sööma peaks palju taimeriigis leiduvat ning kui tarbime liigselt punast liha, suurendame jämesoolevähi riski. Ühel päeval söödav asi ei avalda nii palju mõju kui igapäevased harjumused, mis pikas perspektiivis mõjutavad meie tervist.
Põhjapanevad juhised tulevad Maailma vähiuuringute keskusest, kes uurib toitumise mõju vähi tekkele. Nende “Diet and cancer report”, mis avaldati 2007. Aastal, on maailmas paljude maailma toitumissoovituste aluseks. See, kes soovib vähki vältida, peaks esmalt hoidma oma kaalu normaalkaalus ning olema füüsiliselt aktiivne. Vältima energiarikaste toitainete ning karastusjookide joomist ning sööma palju puuvilju, köögivilju ning täisteratooteid, kuid piirama punase liha tarbimist. Samad soovitused kehtivad ka neile, kes soovivad vältida südame-veresoonkonna haigusi ning diabeeti.
See, et ülekaal suurendab diabeedi ning südame-veresoonkonna haiguste riski on üldtuntud, kuid see, et ülekaal suurendab vähiriski, on teadlased avastanud alles hiljuti. Ülekaalus inimese insuliiniresistentsus on suurenenud ning insuliin omakorda stimuleerib vähiarengut.
Teadlased on märganud, et toitumisharjumused on sügavalt seotud ka sotsioekonoomisele staatusega. Madalama haridustasemega inimesed tarbivad keskmiselt vähem rohelist ning rohkem rasva ning üksikvanemad söövad ebatervislikumalt kui need, kes elavad perekonnas.
Teadmised tervislikust toitumisest on inimestel küll suurenenud, kuid inimestel on siiski raske oma toitumisharjumusi pikaajaliselt muuta.
Allikas: ki.se
