Kaalujälgija õpetab: fitness -helbed ja rasvavaba juust ei ole tee saledama figuuri poole!
KAALUABI: Oma eelmise nädala Kaaluabi artikli kirjutasin
hetkeemotsioonide ajel. Nüüd olen ise selle teema üle sügavamalt järele mõelnud ning aru saanud, et probleem ei olegi iseenesest nendes ülepingutatud piltides või ekstreemsetes eeskujudes: tavainimene ehk vajabki enda motiveerimiseks natuke kõrgemat, ebaloomulikumat eesmärki, milleni ta kunagi ei küündi. Probleem algab aga punktist, kus inimene ei tea, mis on tervislik või mis on juba samm liiga kaugele.
Näiteks toidulisandite kasutamine on teatud olukordades minu arvates positiivne — kui inimene teab, et valgukokteilid ja geelid ei asenda päris toitu ning kasutab neid vaid oma treeningtulemuste parandamiseks, ei ole nende tarvitamises midagi hullu. Probleemne on aga see, kui aga algaja tervisesportlane joob näiteks magusat spordijooki, lootes ja uskudes, et see aitab tal kaalust alla võtta.
Või võtame näiteks maratonijooksmise. Kas täispika maratoni jooksmine on tervislik? Minu meelest ei ole. Hiljemalt 30 km alates on see enda keha täielik lõhkumine. Siiski jooksin ma ju maratoni ja elan enda arvates tervislikult? Jah. Vahe ongi selles, et ma tean, et see on ekstreemne. Nii saan ma teiste tegevustega, näiteks venitamisega, oma kehale jälle head teha.
Mul on aga südamest kahju, et ikka leidub veel nii palju inimesi, kes elavad teadmatuses — inimesi, kes söövad Fitness-helbeid, light-tooteid või joovad suhkruvaba energiajooki, arvates, et see ongi tervislik toitumine. Ma ise ei ole mingi erand. Veel kolm-neli aastat tagasi sõin igal hommikul rasvavaba juustu. Mõtlesin, et maitse on ju päris hea ja kaloreid annab see ka veel nii vähe, et küllap on tegemist tervisliku tootega. Nüüd valin teadlikult hoopis rasvase juustu, sest ei soovi igasuguste kummalise isaainetega oma organismi koormata.
Tekkinud arutlusest võib järeldada, et tükk (või terve tahvel) šokolaadi, suur pitsa või pudel veini ei tee mitte kellelegi liiga, kui sa ise tead, et see ei ole maailma parim kütus sinu mootorile. Alati on ju võimalik järgmisel toidukorral süüa kergemalt, vältida suhkrut või tarbida rohkem köögivilju. Tekkiv tasakaal ongi minu silmis see „tervislik eluviis“, millest ma kogu aeg kirjutan. Et aga teha neid teadlikke (!) otsuseid, peame end igal sammul harima: lugema, küsima ja kritiseerima. Ehk peaksimegi rääkima mitte tervislikust, vaid hoopis „teadlikust eluviisist“?
Heidi kirjutab Kaaluabis tervislikust toitumisest ja sportlikust eluviisist. Kui soovid tema kohta rohkem teada, külasta tema blogi aadressil http://heidi.tarkpea.ee.
