Vitamiinid talvel — purgist või toidust?
Elukiri küsis perearst Svea Rosenthalilt, mida talvisel ajal vitamiinide seisukohast silmas pidada.
Liiale ei tasu minna
Kas on võimalik koostada selline menüü, et polegi vaja vitamiine purgist juurde võtta? Või on ehk midagi, millest igal juhul vajaka jääb?
Doktor vastab, et kui inimene on väga teadlik ja tal on piisavalt aega toidutegemiseks, siis on põhimõtteliselt võimalik selline menüü koostada küll. Aga arvestades meie elutempot, õnnestub see vähestel. Ja hoolimata menüüst napib meie kliimas talvel D-vitamiini ikka, umbes 80-85 protsendil inimestest on talvel D-vitamiini puudus.
„D-vitamiini on apteegis erinevates variantides ja kombinatsioonides teiste vitamiinide ja/või mineraalainetega. Küsige apteekrilt, millist neist osta ja milline on õige profülaktiline annus,” soovitab Rosenthal. Näiteks võib ka täiskasvanu võtta laste Apoviti D-vitamiini (viis tilka päevas) või Tervisepüramiidi D-vitamiini (üks tilk päevas). Profülaktilise annusega ei saa endale liiga teha. Neil, kes on seda talv läbi võtnud, on enesetunne parem ja kevadeks pole nii suurt D-vitamiini defitsiiti. Aga kui võtate juba mingit polüvitamiini, siis vaadake pakendilt, kas on seal ka D-vitamiin sees, ja kui on, siis pole seda eraldi enam vaja osta. Ning ka kalamaksaõli tarvitajad ei vaja enam D-vitamiini lisaks.
D-vitamiin kuulub nende vitamiinide hulka, mis võivad organismis kuhjudes kahju teha. Selline on ka B6-vitamiin ning mineraalainetest raud ja kaltsium. Aga et nendega endale liiga teha, peab ikka õige suuri koguseid manustama. Üleannustamise oht võib tekkida siis, kui samaaegselt tarvitatakse mitmesuguseid vitamiinipreparaate ja nende kombinatsioone. Näiteks soovitab silmaarst ühte, nahaarst teist, sisearst veel kolmandat. Kui need kõik on mingid vitamiinide ja mineraalainete segud, soovitab Rosenthal purkidelt vaadata, kui palju mingit ainet seal igaühes sees on, ja need kogused kokku liita.
Mõned inimesed ei mõtle üldse sellele, kas saavad oma vajaliku vitamiiniannuse kätte, teised jälle neelavad kõik püüdlikult alla, mida vaid on soovitatud. Üks arst ei tarvitse teada, et teine on samale patsiendile juba mingit sarnast toodet soovitanud, patsient aga ostab kõik välja ja hakkab kohusetundlikult manustama, saades mõnda ainet topelt. Nii et perearst soovitab kindlasti infolehti lugeda. Kui ise olete segaduses, võtke kas või kõik need erinevate arstide soovitatud preparaadid perearsti juurde kaasa ja pidage koos nõu.
Tegelikult pole täpselt teada, kuidas kõik need erinevad vitamiinid ja lisaained koos organismi mõjutavad. Seepärast pidage multivitamiinide võtmisel ikka ka pause, näiteks 6-8-nädalase tarvitamise järel, ning pruukige mõnda aega ainult D-vitamiini (seda talvekuudel, sest suvel saab D-vitamiini päikesevalgusest).
„On teatud inimgrupid, kes peaks vitamiine eriti teadlikult tarvitama: lapsed, rasedad, onkoloogilised haiged,” ütleb Rosenthal. Rosenthal hoiatab väga onkoloogilisi haigeid: valel ajal ja valesid vitamiinikoguseid manustades võib kasu asemel endale hoopis kahju teha. Sageli tahavad need haiged kiiresti organismi tugevdama hakata. See on aga kahe otsaga asi: kui ravi on veel pooleli, siis vitamiine ja muid selliseid preparaate pruukides saavad kõigepealt tugevdust just kõige kiiremini arenevad rakud, ja paraku on need kasvajarakud. Rosenthal arvab, et neil teemadel tasuks alati rääkida oma onkoloogiga ja teda usaldada.
Rõõmus meel on immuunsüsteemile parim
Palju on vaieldud selle üle, mis immuunsüsteemi parandab. Dr Rosenthal paneb siin esikohale mitte mõne konkreetse aine, vaid hoopis psüühika. „Kui inimene elab pidevas stressis ja muredes, siis see mõjutab ta immuunsüsteemi kõige rohkem. Seda kinnitab mu erialane kogemus,” ütleb ta.
Aga vitamiinidest ja mineraalainetest on head immuunsüsteemi tugevdajad D- ja C-vitamiin ning tsink. Idamaades peetakse immuunsüsteemile heaks ka küüslauku.
Üks preparaat, millesse väga usutakse, on punane päevakübar. Rosenthal oletab, et sellega kohati liialdatakse, ja arvab, et sel on ehk efekt haiguse alguses, aga seda ei tasu kuude viisi võtta ja üksnes seeläbi terveks jäämist loota.
Vastupanuvõimet haigustele suurendavad ka oomega-3-rasvhapped, mida samuti peaks toidus olema lisaks vitamiinidele ja mineraalidele.
Rääkides vastupanust haigustele, on doktor märganud, et eriti just enteroviirusinfektsioonide korral saab abi õigel ajal võetud ühest doosist (umbes supilusikatäis) pipranapsist.
Universaalset vajalikku vitamiini pole
Rosenthali sõnul ei saa täpselt öelda, mis on need vitamiinid lisaks D-vitamiinile, mida peaaegu kõik inimesed ilmtingimata peaksid talvel võtma. See, mida keegi vajab, oleneb ta vanusest, terviseseisundist ja muust sellisest. Pidage nõu oma perearstiga. Näiteks vajab mõni silmaprobleemide tõttu rohkem A-vitamiini, teine luude hõrenemise tõttu kaltsiumi.
Kaltsiumiga ei soovita Rosenthal siiski liialdada. Mõni ütleb, et ei joo piima ja peab seetõttu seda võtma, aga tegelikult sööb ta juustu ja jogurtit ning seega pole tal kaltsiumipuudust. Tavaliselt inimene kaltsiumi väga juurde ei vaja, erandiks on naised pärast menopausi või günekoloogilist operatsiooni. Et kaltsium imenduks, tuleb seda võtta koos D-vitamiiniga.
Magneesium seevastu imendub paremini, kui seda võtta teistest ainetest eraldi. Magneesiumipuudus on meie inimestel üsna suur, kõige rohkem vajavad seda lihasekrampide vastu need, kes palju trenni teevad. Magneesiumi võib võtta õhtuti — täiskasvanud inimene 300 milligrammi. Magneesiumi kuhjumist pole karta, organism viib liigse välja.
Vitamiinid on apteekides saadaval ka vastavalt vanusele, segu koostamisel on arvestatud vastava ea vajadustega.
Kui tunnete, et olete väsinud ja tahate jõudu juurde, siis kõigepealt mõelge oma päevakava läbi: kas selles on piisavalt und ja õues viibimist, alles kolmandale kohale võib panna vitamiinidega toetamise.
Toit olgu mitmekülgne
Dr Rosenthal ei taha öelda, et inimesed sööks kindlasti neid või teisi toiduaineid, sest just need on kõige vajalikumad. „Toit peab olema tasakaalustatud ja mitmekülgne, siis saab ka enamiku vajalikest ainetest kätte. Võrreldes paarikümne aasta taguse ajaga on me toitumine märkimisväärselt muutunud, suvine ja talvine menüü pole enam nii erinevad nagu siis, värske aedvili on aasta läbi saadaval. Paljud viljad on küll mujalt toodud, kasutatud on säilitusaineid ja osaliselt on vitamiinid hävinud, aga midagi kasulikku on neis ikka alles.”
Doktor märgib, et rohkem soovitatakse süüa mitte päris toorest, vaid kergelt hautatud toitu, toortoitu mõni ei talugi. Väga läbi keedetud või praetud toit on halvem variant.
Kindlasti on talvel head vitamiiniallikad külmutatud aiasaadused, eriti kui need on oma aiast pärit, ilma väetiseta kasvatatud ja lisaaineteta säilitatud. Näiteks külmutatud must sõstar on suurepärane C-vitamiini allikas.
Mõni on kusagilt lugenud, et mingi toiduaine on äärmiselt tervislik, ja sunnib ennast siis iga päev seda sööma. Parem kuulake oma organismi: isudega annab ta teile teada, mida vajab.
„Õige toiduvalik on tähtsam kui õige vitamiinipurgi valik,” arvab Rosenthal. Aga ei maksa selle õige toidu valimisel ka endale lisapinget tekitada. Mõni uurib poes iga silti põhjalikult, millised E-ained või vitamiinid seal sees on, kuid selline liigne püüdlikkus hakkab elu kurnama. Jälgige lihtsalt üldtuntud tervisliku toitumise reegleid ja sööge vaheldusrikkalt, küll siis saab kõik vajaliku kätte. Nagu öeldud: vaid D-vitamiinist tuleb talvel tõenäoliselt puudus. Ja ei tohi unustada tähelepanu pöörata oma eluviisile laiemalt.
Vanemad patsiendid kaebavad mõnikord arstile nõrkuse üle, nad on ostnud igasuguseid vitamiine ja muid tervise tugevdajaid ning küsivad siis, mida neist võtta. Nõrkusel võib olla palju põhjuseid, kas või ilm või psüühikas toimuv, näiteks oodatakse endalt, et ollakse sama tragi kui 20-30-aastaselt. Üheski vitamiinipurgis pole paraku imerohtu, mis kindlasti aitaks kas nõrkuse või muude hädade vastu.
„Suure stressiga paremini toime tulla ei aita ei B-vitamiin, magneesium ega muu, see tuleb ikka mõtlemisest. Niisiis aitab sel puhul pigem liigutamine, olgu trenn või lihtsalt jalutamine. Füüsiline koormus nimelt maandab psüühilisi pingeid,” räägib perearst.
Mõnikord kingitakse teisele parimate kavatsustega polüvitamiine või muid tervise tugevdajaid. Rosenthal soovitab enne kingi ostmist siiski kingi saajalt küsida, mida ta ise tahab või vajab. Vahel langetakse reklaami ohvriks, arvatakse, et paljukiidetud toode sobib kõigile. Ei tarvitse. Inimeste vajadused on ju erinevad.
Kui oskate oma keha kuulata, küllap ta siis ütleb teile, milliseid vitamiine ja mineraalaineid on tarvis. Ja kui teil on usk, et just see vitamiin teid aitab, siis küllap ka aitab.
