A-vitamiin toimib antioksüdandina neutraliseerides vabu radikaale ja sel moel aidates vältida kortsude tekkimist. Teiseks on A-vitamiin väga oluline naharakkude arengus ja kudede moodustamisel.

A-vitamiini leidub vaid loomse päritoluga toiduainetes ja selle imendumiseks on vaja rasva. A-vitamiini saame rasvastest kaladest, kalamaksast, loomamaksast, võist, rasvasematest piimatoodetest. A-vitamiini  eelühendeist ehk karotenoididest saadakse 30-60%  taimsest toidust beeta karoteenina. See on  pigment, mis annab punastele, oranžidele  ja kollastele juur- ja puuviljadele nende värvi. Eredamad näited on magus kartul, porgand, aprikoos. Toidukarotenoidid muudetakse sooles elutsevate bakterite toimel A-vitamiiniks. Viimane talletatakse maksas, vähem rasvkoes, kopsudes, neerudes ja silma võrkkestas ning retineenhappena luukoes.

A-vitamiini varusid on organismis 1-3 aastaks. Kuna A-vitamiin kuhjumisel on organismile toksiline,  pole teda tark manustada toidulisandina.  Kasulik kogus päevas on naistel 0,75-0,85 mg, meestel 0,8-1,1 mg. Ohutu päevane kogus on kuni 2mg. Kestev suurte annuste võtmine põhjustab iiveldamist, oksendamist, peavalu, luude valulikkust, juuste väljalangemist jm. Vitamiinpreparaadi võtmisel imendub A-vitamiin 3-5 tundi.

A-vitamiini vähesuse esmane tunnus on kanapimedus. Pideva vähesuse tunnus on naha kuivus ja vananenud välimus. Suureneb nakkusoht. A-vitamiin tagab limaskesta pindmiste rakkude limatootluse, lima on aga bakteritsiidne.


10 lihtsat võimalust A-vitamiini lisamiseks oma toidulauale:


  • Lisage riivitud porgandeid spagetikastmele — te isegi ei märka nende söömist, aga kasu on suur!

  • Lisage rohelist spinatit oma salatitele ( suurepärane on beebispinat) — spinat sisaldab rohkem beetakaroteeni kui ükski teine salat.

  • Nautige lõunakohvi või saiakese asemel ühte päevast smuutit (jogurti — aprikoosi või mango — papaya — virsiku).

  • Lisa “joon sõbrannaga klaasi veini või šamapanjat ” klaasi külmutatud melonitükke.

  • Säilitage värsket brokolit külmkapis ja näksige kui nälg näpistab. Serveerida võib ka tipikastmega.

  • Lisage puuvilju igasse lõunamenüüsse, ostke neid alati külmkappi tagavaraks.

  • Valige puuviljaletist uusi puuvilju, et kogeda uusi maitseid.

  • Lisage brokolit ja spinatit pastadele või salatisse. Nad sobivad igale pole ja taluvad kuumutamist. Omletile suurepärane lisand!

  • Sobitage papaiat oma retseptidesse.

  • Valige mahlad, mis on suure karoteenisisaldusega! Asendage tavapärane õuna- või apelsinimahl millegi uuega!