• Maasikas jääb oma C-vitamiini sisalduselt alla ainult mustsõstrale. Viiest keskmise suurusega maasikast saab sama palju C-vitamiini kui ühest suurest apelsinist.
  • Foolhapet on selles maitsvas marjas isegi rohkem kui vaarikates või viinamarjades.
  • Maasikaga on juba meie vanaemad väikesi haavandeid ja ekseeme ravinud. Piisab, kui purustatud maasikas haigele kohale asetada.
  • Oma tugeva põletikuvastase toimega on ta suurepärane ravim haigele kõhule, rahustab maksa ja aitab reumahaiguste puhul, vabastab talvel kogunenud liigsest rasvapolstrist.
  • Maasikatega maiustamine tugevdab veresooni ja immuunsüsteemi.
  • Maasikalehtedest valmistatud tõmmist soovitavad arstid ateroskleroosi, unetuse, vererõhu kõikumiste ja ainevahetushäirete puhul. Ka neeru- ja kuseteede haiguste puhul söö seda suvenaudingut nii sageli kui võimalik, neeruhädade puhul joo maasikajuurtest valmistatud tõmmist. Sapikivihaiguste puhul võta tühja kõhuga 5 spl värsket maasikamahla.
  • Rahvameditsiin hindab ka metsmaasika lehti ja seda eeskätt nende põletikuvastase toime pärast.
  • Maasikas sisaldab joodi ja kompenseerib joodivaegust igapäevases toidus ja joogivees.
  • Maasikmari sobib ka suhkruhaige toidulauale — tal on suhkrutaset alandav toime.
  • Kehvveresuse ja liigesevalude puhul saab samuti maasikast suurt abi, kuna sisaldab salitsüülhapet ja rauda.
  • Kuna maasikal on bakteritevastane toime, ravib ta ninaneelupõletikku ja kõrvaldab suust halva lõhna.
  • Kel on probleeme näonahaga, saab samuti maasikast abi — ta eemaldab pigmendilaike ja tedretähne.
  • Lõhenenud näonahale tee järgmine protseduur: määri nägu maasikamahlaga, aseta siis maasika viljaliha 20 minutiks näole ja hõõru see vatitopiga nahasse. Pese sooja veega või külmas piimas niisutatud vatitopiga. Hea on ka kohupiima-maasika mask.
  • Maasika-kõrvitsamahlal on verdpuhastav toime. Pressi 3 osa maasikaid ja 1 osa kõrvitsat mahlaks.
  • Raviotstarbel kasutatakse metsmaasikate õisi ja vilju, harvem lehti. Maasikaravi on näidustatud südametegevuse häirete, soolade liigse ladestumise korral (erinevad kivitõved) ning vee kogunemisel organismi.
  • Paljud Hollywoodi iludused peavad maasikadieeti, süües kolm päeva kuus ainult maasikaid. Maasikad on suhteliselt energiavaene suutäis — 100 g ports annab organismile
    energiat vaid poolesaja kilokalori ringis. Kuid juba järgmise koha maasikate
    toitainete pingereas hõlmavad suhkrud. Meie maasikate suhkrusisaldus jääb vahemikku
    6…9% ja sõltub põhiliselt sordist ning viljade küpsusest. Maasikadieediga säilivat ka naha hea jume.
  • Maasikale omistatakse ka stressivastast toimet, 200 grammist piisavat.
  • Metsmaasika teed ja vesileotised soodustavad higistamist, sest metsmaasikates on märkimisväärselt salitsüülhapet, millel on aspiriiniga analoogne toime
  • Pea silmas sedagi, et maasikas on tugev allergeen, eriti väikelastel. Allergeeni mõju neutraliseerivad jogurt ja keefir.
  • Ka gurmaanid oskavad maasikaid nautida: Prantsusmaal serveeritakse neid punase veini kõrvale, Itaalias koos sidruniga, Kreekas juustude juures ja rohelistes toorsalatites, Mehhikos lisatakse lihaga serveeritavatesse kastmetesse.