Psoriaas – haigus kogu eluks

Psoriaas on küllaltki sage nahahaigus, mida esineb kahel-kolmel protsendil elanikkonnast.

Meelis (38, nimi muudetud) haigestus psoriaasi 16-aastaselt. Alguses tekkis pähe üks laik, hiljem tuli neid aina juurde. Nooruki esimene ravim segati kokku apteegis. „Sellel rohul oli selline lõhn, et seda endale peale määrides koorus seinalt tapeetki maha,” meenutab Meelis.
Selle haisva salvi pani ta üsna kohe kõrvale ja kevadel-suvel sai leevendust välismaalt pärit rohtudest. Ent kui talvel haigus tagasi tuli, ei aidanud enam needki. Sellest ajast alates ongi Meelis pidanud psoriaasi kui lahutamatu kaaslasega elama juba 22 aastat, aga kurtmise abil eelistab asja nüüd elutervelt ja huumoriga võtta.
„Mina tundsin samuti diagnoosi saades, et olen viha-
vaenlasega justkui ühele saarele jõudnud ning veel pole selge, kes kelle ära tapab. Aga me õppisime koos elama. Väga oluline on leida endale hea arst, õiged ravimid ja lohutust tunda sellest, et on hullemaidki tõbesid. Ja las ma siis olen mees, kes peab end iga päev pealaest jalatallani kreemitama,” ütleb Meelis lõbusal toonil.
Vähemalt korra aastas käib Meelis lõunamaise päikese all, sest sealne kliima on haigusele parim ravi ning kaasinimesed mõistvamad. Haigus on silmaga nähtav, kuid tihti ei teata, et see pole nakkav. Sestap kiputakse psoriaasihaigeid tõrjuma ja nende suunas sapiseid märkusi loopima.
Südameapteegi nõustamisteenuste juht, proviisor Triinu Entsik-Grünberg räägib, et psoriaas ehk soomussammaspool on krooniline, põletikuline nahahaigus. See kulgeb ägenemiste ja paranemistega ning on päriliku eelsoodumusega. Naised ja mehed haigestuvad võrdse sagedusega, Eestis põeb seda haigust u 42 000 inimest. Eesti Psoriaasiliidu andmetel kaasuvad u 10–30 protsendil psoriaatikutest raskematel juhtudel ka küünte muutused ja liigeste ning isegi siseorganite kahjustus.
„Psoriaas on n-ö naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Kui normaalne naharakk saab küpseks 21–28 päevaga, jõuab marrasknaha pinnani ja eemaldub surnud rakkudena märkamatult, siis psoriaasikahjustusega naharakud saavad küpseks kahe-kolme päevaga, kuhjuvad koos tervete naharakkudega pinnale ja tekitavad erineva suurusega selgelt piiritletud laigukesi,” ütleb Entsik-Grünberg.

Haiguse olemus ja ravimid
Psoriaasi iseloomustavad punetavad, hõbedaselt ketendavad, selgepiirilised nahapinnast veidi kõrgemad laigud ehk nn naastud, mis paiknevad kehal sageli sümmeetriliselt, näiteks mõlemal küünarnukil või mõlemal põlvel, selgitab Entsik-Grünberg. Naastud võivad asetseda ükskõik millisel kehaosal, kuid sagedamini hõõrduvates kohtades: peanahal, põlvedel, küünarnukkidel, samuti kehaosadel, mis omavahel kokku puutuvad (n-ö nahavoldid), nagu näiteks rinnaalused, kubeme- ja genitaalide piirkond. „Nahavoltides võib psoriaas näida pigem helepunane ja läikiv, mitte ketendav ja hõbedane,” ütleb Entsik-Grünberg.
Psoriaasi puhul on nahk väga kuiv, sügelev, mõranev ja valulik, sestap tuleb nahka väga tihti kreemitada. Proviisor ja nõustamisteenuste juht ütleb, et lisaks retseptiravimitele leiab apteegi käsimüügist rahustavaid, sügelust leevendavaid sügavniisutavaid kreeme, salve, ihupiimasid ja šampoone. Tooteid on nii lastele kui ka täiskasvanutele. Apteegis on ka spetsiaalselt psoriaasihaigetele mõeldud erinevate firmade uureat sisaldavaid tooteid (kreemid, emulsioonid, ihupiimad, seebid, dušiõlid, šampoonid) kehale, peanahale, näole – need tagavad pikaajalise niisutuse ja säilitavad naha hüdrolipiidkihti ning naha kaitsefunktsiooni.
„Samuti on psoriaasihaigetele apteegis hea toode, mis sisaldab ihtüooli ja krotamitooni. See on põletiku-, sügeluse- ja seentevastase toimega. Sama preparaat sisaldab ka glükoolhapet, mis eemaldab surnud rakud ja koorikud ning tasandab nahka silmanähtavalt. Tootes sisalduv glütseriin vähendab aga naha kuivust,” juhendab Entsik-Grünberg. Psoriaasihaiged saavad abi ka eriti kuivale nahale mõeldud baaskreemidest. Samuti toovad leevendust õlid, nt jojoba- või aprikoosiseemneõli või siis tõrvašampoon ja -seep.

---

Mis haigust sagedamini põhjustab?

Psoriaas on päriliku eelsoodumusega ja geneetilise soodumuse võivad vallandada: 

• nahakahjustused ja -haigused;
• infektsioonid, nii dermatoloogilised kui ka süsteemsed, nt ülemiste hingamisteede infektsioonid, mis on põhjustatud streptokokist;
• kliima ja ilmastik;
• nõrgenenud immuunsüsteem;
• teatud ravimid ja vaktsiinid;
• füüsiline ja emotsionaalne stress;
• alkoholi kuritarvitamine.

Allikas: Triinu Entsik-Grünberg