Ole ja püsi terve ka jahedal sügisel: millised on tugeva immuunsüsteemi saladused?

Imuunsus on organismi vastupanu kõigi sinna sattunud võõrainete suhtes nagu nakkushaigused, mürgid, põletikud, kasvajad jne. Immuunsuses osalevad mitmed kehasüsteemid nagu seedesüsteem, lümfisüsteem, lümfisõlmed, harknääre, põrn ja luuüdi.

Haigustekitaja, sattudes organismi, põrkab kokku kolme kaitsebarjääriga:

1) Nahk ja limaskestad:

• rasu ja higinäärmetega välditakse võõrainete sattumist organismi;
• karvakesed (ripsepiteel) on limaskestadel teatud suunaga — takistades võõrkehade liikumist organismi sissepoole (suund ikka väljapoole — suitsetaja röga!)
• eritised (sekreedid) organismis on tugeva mikroobe kahjutuks tegeva toimega (pisarates — lüsotsüüm, maos — maohape kahjustab mikroobe!)

2) Valgeverelibled e. leukotsüüdid:

Meie immuunsus oleneb väga palju valgeverelibledest. Nende “tervis” aga kogu organismi tervisest. Valgeverelibled toodavad antikehi. Need on kaitsekehad võitluseks erinevate haigustekitajate vastu. Valgeverelibled ümbritsevad organismi sattunud võõrkehad ja hakkavad neid ära “sööma-seedima”. Rohkelt on “õgijaid” veres, kopsudes, maksas, põrnas. Valgeverelibled ründavad ka vähirakku.

3) Antikehad on väga erinevad, sõltuvalt haigustest:

• IgG — läbivad platsenta seina ja just need on antikehad, mis kaitsevad loodet bakterite ja viiruste eest.
• IgA — tekib lapsel peale sündi. Antikehal on väga oluline osa hingamisteede, seedetrakti ja teiste limaskestade kaitses. See antikeha saavutab optimaalse taseme puberteedieaks. Sellepärast ongi väikelastel kõhu- ja hingamisteede häireid sagedamini.
• IgM — bakterite ja viiruste vastane antikeha, mis saavutab optimaalse taseme umbes 2.eluaastaks.
• IgE — antikeha, millel on seos allergiaga.

Kui need kolm kaitsebarjääri ei suutnud takistada näiteks võõrkehade sissetungi organismi, siis inimene haigestub! Üheks tunnuseks organismis on palavik.

Tugeva immuunsuse valem:

• Ole positiivne!
• Tegele asjadega, mis sulle tõesti meeldivad — ära tee midagi vastu oma tahtmist
• Viibi palju värskes õhus (pool tundi iga päev, ideaalselt 2 tundi)
• Võta päikest ilma päikesekreemita, nii imendub D vitamiin. (ära ennast ära põleta)
• Karasta ennast külma vee ja külma ilmaga( käi palja jalu õues ka talvel ,kasvõi mõned minutid)
• Liiguta end regulaarselt — jookse, joogata jne. (väldi ületreenimist)
• Söö tervislikult ehk rohkelt antioksüdantide rikkaid puu- ja köögivilju, mis sisaldavad looduslikult C-vitamiini nagu õunad, porgandid, rohelised lehtviljad, mustikad, jõhvikad jne. Kindlasti värskelt, ilma suhkruta!
• Loobu ebaloomulikust toidust — rafineeritud, liigselt küpsetatud, -konsentreeritud toidud, alkohol
• Hoia oma seedimine korras ehk jälgi, et sa väljutaksid toitu iga päev
• Hoia end liigsete ravimite ja vaktsiinide manustamise ning liigse puhtuse eest
• Puhka ja maga piisavalt, magamatus nõrgestab kogu organismi töövõimet ( kohviga magamatuse maskeerimine ei ole lahendus)

Allikas: Kehakeel.ee