Kui naine nakatub inimese papilloomiviiruse (HPV) teatud tüüpidega ja organism viirusest võitu ei saa, võivad emakakaela epiteelrakkude kasvus tekkida muutused. Kui muutusi ei avastata ega ravita õigeaegselt, võivad need edasi areneda vähieelseks seisundiks ja seejärel muutuda kasvajaks. See protsess võib võtta mitmeid aastaid, kuid mõnel juhul võib toimuda ka ühe aastaga. Seetõttu on väga oluline ennast regulaarselt kontrollida.

„Igal aastal sureb Eestis emakakaelavähki ligi 70 naist ja igal aastal avastatakse umbes 160 uut haigusjuhtu. Seda on neli korda rohkem kui mujal Euroopas ning peamiseks põhjuseks on, et Eesti naised ei käi piisavalt kontrollis,” kommenteeris Qvalitas Arstikeskuse günekoloog Anu Vatter. Kõige rohkem nakatutakse HPV-ga vanuses 20-29 eluaastat ning emakakaelavähk diagnoositakse kõige sagedamini vanuses 30-55 eluaastat.

Emakakaelavähi peamiseks riskiteguriks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV), mis levib sugulisel teel. Emakakaelavähi ennetamiseks ja varaseks avastamiseks on tähtis regulaarne kontroll naistearsti juures, vaktsineerimine,  emakakaelavähi sõeluuringul osalemine (ka juhul, kui ollakse HPV vastu vaktsineeritud) ning sugulisel teel levivatest haigustest hoidumine.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena