Esimene põhjus, miks verd loovutama minna, peaks muidugi olema loomulik soov aidata. Paljud mu tuttavad on ennast registreerinud elundidoonoriks, sest see on väga lihtne moodus head teha — tegelikult endal polegi vaja midagi teha, sind hakatakse torkima alles pärast surma.

Veredoonorluse puhul hakatakse sind torkima kohe, aga tegelikult pole see oluliselt raskem heategu. Tuleb lihtsalt leida see aeg ja Verekeskusesse kohale minna. Kogu protseduur võtab aega maksimaalselt 45 minutit ja valus on ka ainult hästi natukene.

Protseduur ise näeb välja nii: registreerid end, jood mahla, täidad küsimustiku, jood mahla, kohtud arstiga, kes mõõdab su hemoglobiinitaset ja vererõhku, jood mahla ja siis lähedki verd andma. Pärast jood mahla ja kohvi ja sööd küpsist. Kõik. Pole ju keeruline!

Vere loovutamine teeb palju head ka sulle endale, mitte ainult neile, kes sinu vere endale saavad. See puhastab organismi ja annab palju energiat. Ameerikas 2013. aastal läbi viidud uuringus selgus ka see, et regulaarne vere loovutamine vähendab oluliselt vähki haigestumise ja ka südame- ja ajuveresoonkonna haiguste riski.

Ning kindlasti ei saa jätta naistele mainimata üllatavat tõsiasja, et verd loovutades kaotad sa ise mitte midagi tegemata pea 700 kilokalorit.

Loe täpsemalt doonorluse kohta siit.

Allikas: verekeskus.ee