Spetsialistide nõuanded: mida süüa, et hambad terved püsiksid?
Pähklid
Lisades oma menüüse valiku rikkalikust pähklimaailmast kannad hoolt, et sinu hambad saavad kätte vajaliku koguse olulisi toitaineid. Pähklid sisaldavad erinevaid kasulikke aineid, mistõttu on kaval neid kombineerida. Näiteks mandlid on suurepärased kaltsiumiallkiad, maapähkel sisaldab aga külluslikult D-vitamiini ning kreeka pähkel palju C-vitamiini. Pähklid on hambasõbralikud ka seetõttu, kuna aitavad katkestada suus happerünnaku.
Kiivi
C-vitamiini puudus organismis väljendub sageli paljudes tervisetõrgetes, muuhulgas näiteks nõrgenenud hambaemailis. Tsitruselised on teada-tuntud C-vitamiini kõrge sisalduse tõttu ning iseäranis rikkalik on selle poolest pisike ja ahvatlev kiivi. Lisaks tervislikkusele maitseb kiivi suurepäraselt ning on ideaalne kaaslane kevadistes krõmpsuvates salatites. “Tsitruselised on tänuväärsed viljad, kuid sisaldavad samal ajal hapet, mis kestvas kontaktis söövitavad hambavaapa. Seetõttu on nii kiivit kui ka teisi tsitruselisi süües mõistlik loputada suud veega ning harjata hambaid umbes poole tunni jooksul,” soovitas Soha.
Lõhe
D-vitamiini puudus on põhjamaa inimeste jaoks sage terviseprobleemide põhjustaja, mis annab enim tunda varakevadel, kui viimsedki vitamiinivarud on organismist pimeda talve jooksul otsa saanud. Kuna D-vitamiin tagab hammaste normaalse arengu, mõjutab selle vähesus organismis otseselt ka hambaid. Seetõttu planeeri menüüsse näiteks vitamiinirikas lõhe. D-vitamiini rikkad toiduained soodustavad ka kaltsiumi omastamist ning seetõttu võiks D-vitamiini ja kaltsiumirikaste toitude tarbimine käia käsikäes.
Piim ja juust
Iga hammaste tervise eest hooliva inimese toidusedelisse võiksid kuuluda piimatooted, mis on olulised kõrge kaltsiumisisalduse tõttu. “Tarbides regulaarselt näiteks juustu ja piima toetad hammaste arengut, ennetad igemehaigusi ning kaariese teket. Piim on iseäranis kasulik seetõttu, et see neutraliseerib hambakattu tekitavaid happeid,“ selgitas Vink.