1. mai kevadpüha: vaba reede tuleb mööda saata aeda koristadades, ube külvates ja maad kaevates

Inimesed tähistavad volbripäeva 30. aprillil ehk volbrilaupäeval. Volbripäev on nõidade ja nõidumise päev. Volbripäeva võib tähistada suure peoga. Sõpradega koos saab tantsida ja laulda. Inimesed maskeerivad iseennast
nõiaks, haldjaks või muuks tegelaseks. Maskeeritud nõiad võivad nõiduda teistele nii head kui halba.

1. mai oli 20. sajandil pikalt tuntud kui töörahva püha, mille juurde kuulus maiparaad. Selle päeva tähistamine sai juba 1862. aastal alguse Ameerikas Chicagos ja on üks neid 19.-20. sajandi pühi, mis leidis märkimist Euroopa tööstusriikides ja -keskustes. Eestis algas avalik ja suurejooneline maipühade tähistamine nõukogude võimu kehtestamisega, eeskätt Teise maailmasõja järel kui üks olulisi riigipühi. Ametlikud rongkäigud, millest tuli osa võtta õppuritel ja töötajatel, toimusid suuremates linnades ja maakonnakeskustes hommikupoolikul, õhtupoolik oli vaba. Sündmust kajastati raadio ja TV vahendusel ja selle meedia pool on võrreldav tänaste jõulupühadega. Spetsiaalne muusika, temaatilised intervjuud, kõned ja kontserdid olid aga enamikule rahvast kevadtööde ja koristamise kõrval vähetähtsad. Nii on volbripäev oma kombestikuga mõnel pool kerkinud maipühade asemele, mis pärast Teist maailmasõda koos paari järgneva päevaga oli suurem koristus- ja aiatööde aeg, kui põletati lõketes oksi ja prahti, kaevati maad ja korrastati aedu.

2. mail jätkusid põllutööd oma maalapil. Niisiis nihkus künni- ja külvitööde algus päevale, mida 19. sajandi lõpus eriliselt ei teatudki. Kindlasti tehti aga mai alguses tuld. Varasemast traditsioonist on teada ka, et mõnel pool külvati ube.

Allikad: BERTA, Innove

Kas sinul need asjad on juba tehtud? Näpud mulda! Aiatööd, mis kindlasti märtsikuu jooksul ära teha tuleb