Paleodieet: kas see on ikka nii kasulik, kui räägitakse?

Kuigi paleodieedi poolehoidjad propageerivad erinevaid menüüsid, tähendab kõnealune dieet eeskätt kala, liha, muna, juur- ja puuviljade, pähklite-seemnete söömist ja tervislike õlide tarbimist ning hoidumist teravilja- ja piimatoodetest, kaunviljadest, suhkrust ja soolast. Põhjenduseks öeldakse, et kuna oleme viimati nimetatud toiduaineid evolutsiooni mõistes tarbinud lühikest aega (vähem kui 10 000 aastat), pole meie organism nendega kohanenud, mistõttu tekivad terviseprobleemid.

Mis on paleodieet?

Üks populaarsemaid paleoteemalisi veebilehti ThePaleoDiet.com selgitab, et paleodieet põhineb terviklikel tänapäevastel toiduainetel nendest toidurühmadest, mida meie kütt-korilastest esivanemad oleksid söönud kiviajal, st 2-6 miljonit aastat tagasi kuni põllumajanduse alguseni 10000 aastat tagasi.

Nende toiduainete hulka kuuluvadki värske liha (eelistatuna mahekasvatatud veise-, sea-, lamba-, ja linnuliha ning organid), kala, muud mereannid, värsked puuviljad, juurviljad, seemned, pähklid ja tervislikud õlid (oliivi-, kookos-, avokaado-, makadaamia-, Kreeka pähkli ja linaseemneõli). Teravilju, kaunvilju, rafineeritud suhkrut, piimatooteid ja muid töödeldud toite meie esivanemate toidulaual polnud.

Mida esiisad sõid?

Nende inimeste toitumises, kes järgivad traditsioonilisi dieete praegu, võib leida väga suuri erinevusi. Teatud piirkondades on suur osa loomsetel toitudel, teistes paikades jällegi suurem osa taimedel. Näiteks Arktika inuitid ja Aafrika masaid tarvitavad palju rasvu ja söövad rohkelt loomset toitu ning väga vähe juurvilju. Uus-Guinea idarannikul asuva Kitava saare elanikud jällegi tarvitavad toiduks palju taimi, aga vähe rasvu.

Arvatakse, et modernse inimese esivanemad arenesid troopilises kliimas, eeldatavasti Aafrikas 200 000 aastat tagasi. Nende toit sisaldas tõenäoliselt põhiliselt taimi (võib-olla 70%). Samas pidi osa inimesi 40 000 aastat tagasi Euroopasse tulles üle võtma loomse menüü, et kohaneda valitsenud jääaja tingimustega.

5000-10000 aastat tagasi, kui kliima soojemaks muutus, sai hoo sisse põllumajandus ning hakati tarbima teravilju, piima, marju ja juurikaid. Mõnes piirkonnas hakati põllumajandusega tegelema alles 2000 aastat tagasi. On aga ka leitud jääke teraviljadest, mis võivad olla pärit 30 000 aasta tagusest ajast.

On ilmselge, et mingit kindlat esivanemate või kiviaja dieeti pole kunagi eksisteerinud. Seda, kuidas inimesed toitusid, mõjutasid kliima ja piirkond.

Kas oleme kohanenud?

Paleosööjad väidavad, et kuna oleme evolutsiooni mõistes teatud toiduaineid väga lühikest aega tarbinud, peaksime need menüüst kõrvaldama või neid palju vähem sööma. Piima hakati suuremas koguses tarbima siis, kui põllumajandus võimaldas loomi karjatama hakata. Kas oleme piimaga kohanenud?

Enamik inimesi ei saa tõepoolest täiskasvanuna piima juua laktoositalumatuse pärast. Lastel toodab keha ensüümi laktaasi, mis laktoosi (piimasuhkrut) töötleb, aga täiskasvanueas paljude inimeste organism laktaasi toota ei suuda.

Põhja-Euroopa täiskasvanute organism enamasti seda ensüümi enamasti ikkagi toodab ja neil laktoositalumatust ei teki. Võimalik, et oleme piimaga kohanenud sellepärast, et rasketel aegadel (jääajal 40 000-10 000 aastat tagasi) andis see tugevamatele eelise. See tähendab rakkudes geneetilist mutatsiooni, mille tulemusena toodab seda õiget tüüpi valku edasi ka täiskasvanu organism.

Seega kõigile ei saa öelda, et piima tarbida ei tohiks. Samamoodi ei saa väita, et me pole tänapäeva toiduainetega kohanenud ja peaksime toituma nagu meie esivanemad sadu tuhandeid aastaid tagasi, sest mutatsioonid rakkudes võivad toimuda ka kiiremini, nagu piima puhul.

Tera- ja kaunviljad

Tera- ja kaunviljad on paleotoitumise pooldajate arvates olnud meie toidulaual lühikest aega, seega ei peaks need meile sobima. Aga mida ütlevad teadusuuringud? Teraviljad sisaldavad süsivesikuid, valke, kiudaineid, B vitamiine, E vitamiini, rauda, tsinki, magneesiumi ja fosforit, fütokemikaale ja antioksüdante. Teraviljatoitude söömine võib kaitsta soolestikuvähkide, südamehaiguste ja insuldi eest.

Uuringud toetavad tugevalt väidet, et täisteraviljatoidud ja kaunviljad kaitsevad II tüüpi diabeedi kujunemise eest ja parandavad glükeemilist kontrolli nii I kui ka II tüüpi diabeedi all kannatavatel inimestel. Siiski arvatakse, et nisuallergia, tsöliaakia ja gluteenitalumatus mõjutab kokku umbes kümnendiku inimkonnast.

Paleo dieedi plussid ja miinused

Paleo dieeti propageeritakse tihti kui toitumisviisi, millega inimene on evolutsiooniliselt harjunud ja mida justkui kõik peaksid järgima.

Tegelikult on sellel aga nii häid kui ka halbu külgi:

+ Soovitatakse süüa toiduained, milles on palju kasulikke toitaineid.
+ Soovitatakse üldse mitte tarbida suhkrut, mis on toitainevaene (nn tühjad kalorid), või teha seda palju vähem.
+ Kuna paleomenüü on üksluisem, on lihtsam kaloreid kontrollida ning selle tõttu kehakaalu langetada või seda hoida.
+ Suur valgusisaldus toetab lihasmassi säilitamist kaalulangetuse ajal.
+ Mõõdukam süsivesikusisaldus võib hästi sobida kehaliselt vähe-aktiivsele inimesele.

- Keelatakse süüa toiduaineid, millest saab kasulikke toitaineid.
- Vähendatakse menüü mitmekesisust, mis võib viia toitainepuuduseni.
- Teatud toiduainete või toiduainerühmade täielik vältimine võib tekitada ebatervisliku kinnisidee süüa tervislikku toitu (orthorexia nervosa).
- Väide, et teatud toiduainetest tuleb hoiduda, sest me pole nendega kohanenud, pole täielikult põhjendatud.
- Enamik häid soovitusi paleodieedis on tegelikult tavalised toitumisnõustajate soovitused ega ole omased ainult sellele dieedile.

Allikas: TeadlikTreening.com