Toiduainetetööstuse räpased saladused: mida me enese teadmata endale sisse sööme?

Kas sa tead alati, mis on toidu sees, mida sa sööd? Võib-olla sa vaatad kalorisisaldust, võib-olla ka koostisainete nimekirja, aga isegi kui sa viimast hoolega puurid, ei või sa ikkagi kindel olla, et sind petetud pole. Reader's Digest uuris põhjalikult asja ja tõi välja lausa 50 fakti, kuidas toiduainetetööstus vassib. Toome ka mõne neist välja.

SUHKUR ON TIHTI “VARJUNIME” ALL

Eriti kui tootes on palju suhkrut, on see tihti teise nime alla peidetud. Tavalised “varjunimed” on maisisiirup, dekstroos, suhkruroog, agaavisiirup jt. Teine toidutöösturite trikk on kasutada toote kõrge suhkrusisalduse puhul mitut erinevat tüüpi suhkruid, et ei peaks suhkrut koostisainete nimekirjas kõige ette panema.

JUUST, MIS EI OLE JUUST

Paljud tooted, mida me nimetame juustuks, ei sisalda juustu üldse. Näiteks need kilesse pakitud “juustuviilud”, mida me hamburgerite vahele paneme. Neis juustulaadsetes toodetes kasutatakse piima asemel erinevaid kontsentraate.

PUHAS OLIIVIÕLI, MIS EI OLE PUHAS

Umbes 70% poes müüdavatest oliiviõlidest ei ole päris need, mida etikett ütleb. Eriti puudutab see virgin ja extra-virgin õlisid. Nipp parema õli leidmiseks: eelista tumedas pudelis või plekkpudelis õli, sest õige oliiviõli pakendatakse alati pudelisse, mis kaitseb õli valguse eest. Teine nipp on vaadata, kas pudelile on märgitud saagikoristusaeg — paremad tootjad märgivad selle alati ära.

DIABEETIKUD PEAKSID SÖÖMA TAVALIST PASTAT, MITTE TÄISTERAPASTAT

Viimasel ajal muust ei räägita, kui et täisterajahu on hea ja valge jahu on halb. Aga diabeetikud peaksid siiski eelistama tavalist pastat, sest täisterapasta sisaldab rohkem tärklist, mida alati eraldi välja toodud ei ole.

Kui oled teemast intrigeeritud, siis kõik 50 pettust ja saladust on kirjas siin!

Allikad:

Reader’s Digest

Daily Mail