Viis kõige tüüpilisemat mikrotoitainet, mille puuduse tõttu söögiisu meeletult suureneb
Kas oled ka mõelnud, mis sellised hood põhjustab? Kõige tavalisem asi, mis kontrollimatuid isusid tekitab (ja me ei räägi üksnes šokolaadist!), on mingi mikrotoitaine (vitamiinid, mineraalid ja antioksüdandid) puudus. Ja kuigi sa võid ise arvata, et just seda asja, mille järele sul isu on, su organism vajab, siis tavaliselt pole see sugugi nii: näiteks kaltsiumi- ja magneesiumipuudus peaks selle teooria järgi tekitama kreeka jogurti isu, aga tegelikkuses igatseb inimene nende ainete puuduses olles tavaliselt pigem magusaid kooke — ja palju.
Kuidas neist isudest lahti saada? Tuleb saada kõik vajalikud mikrotoitained oma toidust kätte. Pole midagi halba ka selles, kui võtta toidulisandeid — eriti kui oled vegan või pead näiteks paleo dieeti, mis välistab menüüst terved toidugrupid.
Toome ära need viis mikrotoitainet, mis võivad su täiesti kontrolli alt välja viia ja anname suuna kätte, kuidas end nende toitainetega paremini varustada.
Kaltsium ja magneesium
Nende mineraalide puudus — tavaliselt need kaks käivadki käsikäes — tekitavad isu suhkru ja soola järele. Magneesium on muuseas põhiline šokolaadiisu tekitaja.
Mida süüa: et kehas oleks piisavalt kaltsiumi, tuleb süüa iga päev piimatooteid nagu jogurt, keefir juust, lisaks on palju kaltsiumi ka kalas ja tumerohelistes lehtköögiviljades. Magneesiumi saad pähklitest, seemnetest, kartulikoortest, piimatootetest ja brokolist.
B-grupi vitamiinid
B-vitamiinid aitavad kehal võidelda stressiga. B1- ja B5-vitamiinid hoiabvad su ardrenaliininäärmete töö korras, B6- ja B9-vitamiinid hoiavad tuju hea ja ennetavad meeleolukõikumisi.
Mida süüa: B-vitamiine on palju lihas, mereandides, piimatoodetes, munas, tumerohelistes lehtköögiviljades, kartulis, banaanides, avokaadodes ja mujal — valik on lai. Igatahes võid kindel olla, et kui teed endale ühe mõnusa suure ja värvilise salati, siis on seal palju B-grupi vitamiine.
Tsink
Seda mineraali on vähem vanemate inimeste organismis ja ka nendel, kes kannatavad kroonilise stressi all. Tsingipuuduse probleem polegi nii väga see, et see tekitaks tohutuid isusid, vaid pigem see, et su maitsemeeled muutuvad vähem tundlikuks, nii et sa lisad oma toitudele rohkem soola ja suhkrut ja väljas süües tunduvad pooled asjad sulle kas magedad või mitte piisavalt magusad.
Mida süüa: seda mineraali polegi nii lihtne leida — kõige rohkem on tsinki austrites, krabis, maksas ja väiksemas koguses munades, hernestes ja pähklites.
Raud
See ei ole juhus, et sind päevade ajal nagu magnetiga McDonaldsisse tõmbab. Madal rauatase organismis tekitab tohutu isu liha järele.
Mida süüa: parim raua allikas ongi veiseliha, sealiha ja kana ning isegi kala. Taimsest toidust organism nii hästi rauda ei omasta, aga mingil määral siiski — parimad allikad on kuivatatud puuviljad, india pähklid, kõrvitsaseemned, kaun- ja teraviljad. Paremaks imendumiseks tuleb süüa rauarikast toitu koos C-vitamiini rikka toiduga, näiteks veiseliha spinatiga.
Oomega-3 rasvhapped
Kui sa järsku leiad end suvalisel teisipäeva õhtul kell 11 pitsataksole helistamas, siis on su organismis ilmselt liiga vähe oomega-3 rasvhappeid — sest selle rasvhappe puudus päästab valla peamiselt tohutu juustuisu.
Mida süüa: kala, kala ja veelkord kala, eriti lõhet, sardiini ja tuunikala. Palju oomega-3 rasvhappeid sisaldab ka muna, eriti kui selle muna on munenud kana, kes on vabajooksul — kui kanale päike ka veel piisavalt peale paistnud on, siis võib üks selline muna sisaldada lausa 600 mg oomega-3 rasvhappeid, mis on kolmandik päeva vajadusest.
Allikas: Prevention
