Küsimuse all: kas mammograafia on kahjulik ja ebavajalik?
Oktoober on kuulutatud ülemaailmseks rinnavähikuuks. See kampaania on loodud eesmärgiga suurendada teadlikkust rinnavähi kohta. Seejuures aga on kampaania peamine vedaja farmaatsiaettevõte AstraZeneca, mis toodab mitmeid selle vähi vormi raviks kasutatavaid ravimeid ning tutvustab mammogrammi kui kõige tõhusamat meetodit rinnavähi ennetuses. On irooniline, et sel aastal vahetult enne rinnavähikuu algust tuli välja värske teadusuuring pealkirjaga “Mammograafiauuring on kahjulik ja tuleks lõpetada“.
Mammograafiauuringu turvalisus on kahtluse all juba aastaid, kuid seni ei ole riiklik meditsiinisüsteem neid kahtlusi tõsiselt võtnud ning mammograafiauuring on peamine sõeluuringumeetod rinnavähi avastamiseks. Varajane avastamine ei ole aga juba aastakümnete vältel oluliselt muutnud rinnavähi põhjustatud surmade hulka.
Uuringu läbiviimist juhtinud Peter C. Gøtzsche on oma seisukohta väljendades üsna otsekohene: “Skriining ei näi pikendavat naiste eluiga; see suurendab mastektoomiate (rindade kirurgiline eemaldamine) esinemist ning vähijuhtumeid ei avastata vara, need avastatakse väga hilja ning liiga suurel hulgal. Ülediagnoosimist esineb nii paju, et parim, mida naised saavad teha, et vältida rinnavähipatsiendiks saamist, on skriiningu vältimine – see vähendab riski kolmandiku võrra. Usun, et kui skriining oleks ravim, oleks see juba ammu müügilt eemaldatud.“ Gøtzsche soovitab Šveitsis mammograafiauuringute läbiviimine lõpetada.
Diagnoos suurendab suitsiidiriski
Sama autori varasemates töödes on välja toodud, et kuni 52% skriiningul osalenud naistest saavad valepositiivse tulemuse – väga suur osa skriiningu käigus tuvastatud muutustest rinnakoes on ebaolulised ning kaoksid iseenesest. Kuuldes aga sõna “vähk“, tunneb enamik naisi, et neile on langetatud surmaotsus. Ning ainuüksi sellest psühholoogilisest stressist piisab, et kahjutust moodustisest areneks välja pahaloomuline kasvaja. Lisades sinna veel kiirituse või keemiaravi, on retsept uue kasumliku vähipatsiendi saamiseks ideaalne.
2012. aastal avaldatud uuringu põhjal on alates mammograafiauuringu kasutusele võtmisest USA-s varajase staadiumi rinnavähi juhtude hulk suurenenud enam kui kahekordseks, kuid samas hilise staadiumi rinnavähkide hulk on vähenenud vaid 8%. Uuringu autorid hindasid, et vahemikus 1976 kuni 2008 sai 1,3 miljonit naist valediagnoosi: vähiks nimetati muutusi, mis ei oleks mitte kunagi kliinilisi probleeme põhjustanud. Kui paljud neist naistest said „päris“ vähi kiirituse ja keemiaravi tõttu ning kui paljudel neist tekkisid selle tõttu uued probleemid kehalise või vaimse tervisega? Vähidiagnoos toob endaga sageli kaasa raske psühholoogilise kahju, suurendab mitu korda suitsiidiriski ning südame-veresoonkonna haiguste ägenemisest põhjustatud riski.
Kiiritusravi suurendab vähi tüvirakkude pahaloomulisust
Kiiritusravi omakorda suurendab võimaliku algstaadiumis oleva rinnavähi pahaloomulisust. 2012 avaldatud uuringus leiti, et kuigi kiiritusravi hävitab pooled kasvajarakkudest, siis alles jäänud ning kiiritusele resistentsed rakud, mida tuntakse ka rinnavähi tüvirakkudena, moodustavad 30 korda suurema tõenäosusega uusi kasvajaid võrreldes kiiritamata rinnavähi rakkudega. Sisuliselt loob kiiritusravi olukorra, et pealtnäha on kasvaja taandunud, kuid tegelikult on halvaloomuliste kasvajarakkude intensiivsus oluliselt tõusnud, mis võib viia patsiendi iatrogeensele (ravimitekkelisele) hukkumisele – see tähendab mitte kasvaja enda, vaid sellele rakendatud ravi tõttu.
Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et mammograafiauuringul kasutatavat madaladoosilist kiirgust on hinnatud kolm kuni neli korda enam kartsinogeenseks kui raviks kasutatavat kõrgedoosilist kiiritust. Ning teatud geenimutatsioonidega naisi, kes kuuluvad rinnavähi riskigruppi, suunatakse mammogramme tegema sagedamini ning varasemas eas kui enamikku naisi.
Räägime parem tõelistest riskifaktoritest, ohutust ennetusest ja ravist
Mis on siis mammograafiauuringu alternatiiviks? Mujal maailmas on mõnel pool kasutusele võetud termograafiauuring, kuid esimeseks ja kõige turvalisemaks viisiks jääb ikkagi regulaarne enesekontroll. Šveitsis on mitmed juhtivad tervisespetsialistid avaldanud arvamust, et avaliku tervise programmi, mis ei too endaga selgelt kaasa enam kasu kui kahju, on raske õigustada. Nende sõnul oleks mammograafiauuringust paremaks valikuks selge kallutamata info edastamine, sobiva hoolduse soovitamine ning ülediagnoosimise ja ebavajaliku ravi ennetamine).
Potentsiaalselt kartsinogeense ennetusmeetodi müümise asemel võiks rinnavähikuu raames rääkida enam keskkonnafaktoritest, mis on olulised rinnavähi riskitegurid – eelkõige alumiiniumit sisaldavatest deodorantidest ning BPA-st. Rinnavähi ennetamiseks ning varajases staadiumis kasvaja raviks on mitmeid looduslikke alternatiive, mis ei kahjusta tervist.
Allikas: Telegram
