Ka teadlased väärtustavad mõtete jõudu: haiguste seljatamiseks on vaja enda tugevusse uskuda
Üksnes faktid
Esimesed teated kahjututest platseebo tablettidest, mille abil arstid püüdsid mitte niivõrd ravida, kuivõrd patsienti rahustada, on dateeritud juba XVIII sajandil. Tänapäeval kasutatakse platseebot aktiivselt uute ravimite testimisel. Reeglina saab üks rühm osavõtjaid tõelise preparaadi, teine aga „tühja“, mis näeb välja täpselt samasuguse ravimina, ent ei mõjuta seejuures mingil määral haigust. Selline lähenemisviis laseb hinnata uute vahendite efektiivsust ning otsustada, kas neid tasub müüki lasta.
Aja jooksul märkasid teadlased üha sagedamini kummalist fakti - paljudel juhtudel osutusid nn „tühjad rohud“ haiguste ravimisel sama efektiivseteks kui tõelised tabletid. Vahel lausa efektiivsematekski.
Ameerika meedikud on avaldanud viimaste aastate jooksul järgmised andmed:
• Seljavalude puhul osutusid platseebo tabletid sama efektiivseteks kui analgeetikumid.
• Võitluses depressiooni sümptomitega on platseebo sama tulemusrikas kui ravi antidepressantidega.
• Peaaegu 60%-l ärritunud soole sündroomiga patsientidest täheldati (2010 a. uuringute põhjal) paranemist pärast platseebo tarvitamist. Tulemused ei muutunud isegi siis, kui uuringuist osavõtjatele öeldi otse, et neile antud ravim on platseebo.
• Platseebo efekti uurivad teadlased on vabatahtlike seas läbi viinud valeoperatsioone. Uus-Inglismaa Meditsiiniajakirja materjalide põhjal tehti osteoartriiti põdevatele haigetele „põlveoperatsioone“. Arstid tegid katsealuse põlvele väikese lõike ning õmblesid selle siis kohe kinni. Kummalisel kombel paranesid patsiendid sama kiiresti kui need, kellele tehti tõeline operatsioon.
Kuidas see mõjub?
Teadlased esitavad aina rohkem fakte selle kohta, et peamine efektiivse ravi eeldus pole mitte niivõrd mõjuvad ravimid, kuivõrd patsiendi usk sellesse, et ravimid ja protseduurid aitavad.
Mitmeid aastaid platseebo efekti uurinud Harvardi ülikooli arstid on veendunud, et kui patsient ei kahtle ravi õigsuses, siis muutub tema aju töömehhanism. Kui aga aktiviseeruvad aju teatavad piirkonnad, reageerib sellele ka kogu organism, tugevdades keemiliste ainete sekretsiooni, mis omakorda kiirendavad paranemist.
Alles mõned aastakümned tagasi suhtusid teadlased väga skeptiliselt platseebo efekti. Neid, kellel hakkas platseebo tõttu parem, peeti paremal juhul liiga emotsionaalseteks, halvemal juhul süüdistati petmises. Nüüd ei kahtle enamik arste selles, et psühholoogiline häälestatus on tervenemiseks väga oluline. Just tänu sellele efektile on rahvameditsiini vahenditel sageli suurem mõju kui kõige progressiivsematel preparaatidel. Arsti julgustavad sõnad, tema siiras huvitatus ja enesekindlus aitavad ka kõige pessimistlikumalt meelestatud patsiente ennast palju paremini tunda.
Ravi ilma apteegita
Aju skaneerimise abil tõestasid Colorado ülikooli teadlased, et platseebo tarvitamine soodustab „sisemiste valuvaigistite“ sekretsiooni. Need on ained, mis kaotavad ebamugavustunde ning normaliseerivad pulsi sagedust, hingamist ja alandavad vererõhku. Füüsilise seisundi paranemine mõjutab otseselt ka meeleolu – väheneb stress, paraneb une kvaliteet, tekib usk edusse. Selgub, et süütu platseebo tablett käivitab organismis terve seeria reaktsioone, mis on võimelised kui mitte täielikult tervendama, siis ikkagi oluliselt parandama enesetunnet.
Kas arstid kasutavad neid teadmisi? Loomulikult ei ole arstil ametlikult õigust välja kirjutada platseebot patsientidele, kes kaebavad oma probleemide üle. Ent reaalsuses võib vaevalt leida meedikut, kes poleks kordki elus seda efekti kasutanud. „Võtke aspiriini ja püüdke end korralikult välja magada“ … Ning kummalisel kombel on sellest kõigest abi.
Viimaste aastate jooksul on teadlastel õnnestunud tõestada, et on olemas kindel side usu ravi tõhususse ja selle tulemuste vahel.
Allpool on toodud mõned nõuanded tugevdamaks sidet psühholoogia ja füsioloogia vahel. Nii saab õpetada oma organismi harvemini haige olema ning ka kiiremini tervenema.
1. Püüa leida arst, kes näib usaldusväärne. On äärmiselt oluline, kui tähelepanelikult suhtub meisse arst. Loomulikult on riiklikus süsteemis töötavate arstide vastuvõtuaeg limiteeritud. Pööra siiski tähelepanu järgmistele märkidele. Kas arst küsib sinu enesetunde järele? Kas kuulab hoolikalt sinu vastuseid? Kas ta on viisakas ja taktitundeline? Näib ta enesekindel? Kas on meelestatud optimistlikult? Pea meeles, et sul on võimalik valida arsti. Seega otsi seda, kellega vesteldes tunned, et sinust ollakse tõepoolest huvitatud. See käivitab platseebo efekti.
2. Kas otsid spetsialisti? Vali selline, kes on juba aidanud sinu lähedasi või tuttavaid. Kellest nad räägivad üksnes head. Kui sul on eelnevalt teada, et arst on hea, siis on sul lihtsam teda uskuda. Väga oluline on usaldus arsti ja patsiendi vahel.
3. Kas otsid uut polikliinikut? Pööra tähelepanu sellele, kui viisakalt käitutakse sinuga registratuuris. Kas sul on mugav polikliinikusse jõuda? Kas ooteruumis piisab toole? Olulised on ka lõhnad ja puhtus. Kõikidest nendest pisiasjadest moodustub meie arvamus polikliinikust ja arstidest. Kui kõikjal valitseb puhtus ning sind koheldakse heatahtlikult, on ka sinu meeleolu kohe parem.
4. Võimaluse korral ära hoia tervise pealt kokku. Leidub variante, kus kallis välismaine ravim on asendatav odavama analoogiga. Ent mõningatel juhtumitel pole see soovitatav. Näiteks siis, kui odavam ravim kutsub esile allergia või tekivad kõrvalnähud. Kui on võimalik, tuleks valida preparaadid, mida arst peab parimateks ja usaldusväärseimateks. Uuringute põhjal kaldume usaldama ravimeid, mida toodavad suured ja kuulsad firmad. Kui sa usud ravimi efektiivsusesse, siis see ka tõepoolest mõjub.
5. Keskendu tervenemisele. Isegi siis, kui sinu perearst pole just kõige meeldivam ning tema jutule pääsemiseks tuleb iga kord kaua oodata, ära heida meelt. On ju olukordi, mida meie muuta ei saa. Ent sinu meeleolu ei kuulu nende hulka. See, kuidas inimene reageerib ühes või teises olukorras, on tema isiklik valik. Iga kord, kui tuleb minna arsti juurde, vali usk kiiresse ja efektiivsesse paranemisse ning optimism.
