Vapper eestlanna jagab oma lugu: umbes 10 aastat tagasi ilmusid mu kätele laigud, mul diagnoositi Vitiliigo

"Umbes 10 aastat tagasi ilmusid mu kätele ja näole väikesed valged laigud. Aastate möödudes nende suurus ja hulk üha kasvas. Heledate laikude suurenedes suurenes ka küsimuste hulk nende kohta ning üha enam inimesi märkas neid," sõnab Gerli Fleur Tava.

Gerli sõnum on järgnev:

“Mul oli häbi oma välimuse pärast. Mu enesehinnang kannatas ning põdesin sellest tulenevat sotsiaalset “vabaduse” kaotust. Kui ma lõpuks arsti juurde läksin diagnoositi mul Vitiliigo — naha laikpigmenditus.

Tänaseks on maailmas üle 100 miljoni inimese, kes selle haiguse all kannatavad. Vitiliigo ei tee vahet vanusel, sool ega rassil. Piiratud uurmistöö tõttu pole teada Vitiliigo põhjus ning puudub hetkel ka kindel ravi. Olgugi, et meie põhjamaises kliimas ning heledatel nahkadel pole naha laikpigmenditus sedavõrd silamtorkav, on üldsuse teadlikkus sellest haigusest puudulik. Lapsi, mehi ja naisi, kes selle all kannatavad narritakse tihti, heidetakse teadmatusest nalja nende üle, kadretakse olevat nakkav või mõistetakse seljataga hukka. See kõik aga omab otsest mõju nende inimeste — meie — elu kvaliteedile.

Minu eesmärgiks on informeerida inimesi Vitiliigo olemasolust maailmse Vitiliigo päeva eel, milleks on 25. juuni 2016. Et harida avalikkust, tõsta teadlikkust sel teemal ning koguda ka allkirju petitsioonile, et haigust enam uuritaks. Et need, kellel Vitiliigo on, tunneksid end toetatuna ja leiaksid ka julgust avalikult oma olukorrast rääkida ning omakorda tõsta Vitiliigo teadlikkust meie ühiskonnas.”

Mis on Vitiliigo?

Vitiliigo ehk laikpigmenditus on pigmendiainevahetuse häire, mille korral melanotsüüdid (pigmendirakud) hävivad ja jätavad naha pigmendituks. Haiguse põhjus on teadmata. Viimasel ajal peetakse laikpigmenditust päriliku eelsoodumusega autoimmuunhaiguseks ning sageli võib ta esineda koos teiste autoimmuunhaigustega, nagu kilpnäärmehaigused, suhkurtõbi jt. Vitiliigo võib kahjustada nahka segmentide kaupa või ilmneda generaliseerunud vormina. Haigus algab sageli noores eas. Täielikku pigmendi puudumist nahas nimetatakse albinismiks, mille korral on inimese nahk piimvalge, kõik karvad (juuksed, ripsmed jt) samuti valged ning vikerkest ja pupill punased. Vitiliigot tuleb eristada nendest depigmenteerunud laikudest, mis võivad jääda nahale mõne haiguse, näiteks psoriaasi põdemise järel.

Vitiliigo ravi ei ole tõhus. Soovitatav on kaitsta kogu nahka päevitumise eest kõrge päikesekaitsefaktoriga kreemidega. Raviks kasutatakse ka psoraleene koos ultraviolettkiiritusega ning pigmendirakkude nahasisest siirdamist (kliinik.ee).

Oma Vitiliigo lugu ja ka toetust sel teemal saad jagada siin!

Enam infot Vitiliigo kohta ja allkirja petitsioonile edendamaks uurimustöid naha laikpigmentituse kohta saad anda siin!