Hooaeg on alanud: üheksa nõuannet õietolmuga hädas allergikutele

Allergia on organismi immuunsusreaktsioon, mis väljendub ärritusena, naha ja limaskestade tursena (kihelevatest nõgesetõve villidest ja pidevast nohust kuni ohtliku kurguturseni) vastuseks võõrastele ainetele — allergeenidele. Viimased satuvad meie organismi kõige erinevamaid teid pidi:

Allergiliste nähtude ilmnemisel tuleks külastada allergoloogi, kes aitab apteekides olevatest ravimite hulgast leida sobiva. Kasulik oleks välja selgitada ka õietolmuliigid, millele te eriti reageerite. Samuti oskab allergoloog nõu anda toitainete (allergeenide) osas, mille liigne tarvitamine võib soodustavalt mõjuda allergiahoogude ägenemisele.

Pidage meeles, et kahjuliku õietolmu kogus õhus sõltub kellaajast ja ilmastikutingimustest:

- kõige rohkem on õietolmu õhus hommikul ja päeval;
- kuival ja päikesepaistelisel päeval on selle kontsentratsioon maksimaalne;
- õhtul ja tuulise ilmaga leidub õietolmu õhus vähem;
- pärast vihma kaob õietolm mõneks ajaks hoopiski õhust.

Üheksa nõuannet allergikutele

1. Kui on hakatud tarvitama antihistamiinset preparaati, peab seda regulaarselt tegema. Pole tarvis oodata allergia ilmseid tundemärke, ravimit tuleb võtta ennetavalt.

2. Kui enesetunne on üldise õitsemise ajal kehv võiks linnast väljasõite ja metsaminekut vältida. Vähemalt hommikuti, et asja mitte hullemaks ajada.

3. Õues tuleks käia (ei saa ju ometi kogu aeg luku taga istuda) õhtul, või veel parem, pärast vihma.

4. Korterit on parem tuulutada samuti õhtul. Kui kodus on õhupuhastaja või konditsioneer, olete õnnega koos.

5. Tuleb sageli dushi all käia ning pesu pesta. Siinkohal pole silmas peetud hügieenilisi harjumusi, vaid seda, et veega pestakse välja õietolm. Isegi suhteliselt korras kodudes ei tohi unustada tolmuimejat.

6. Antihistamiinide kasutamise ajal lugege hoolikalt infolehte — paljud selle grupi ravimid kutsuvad esile unisuse ning aeglustavad reaktsioone. Kui peate iga päev autorooli keerama, tuleb nende seast leida selline, mis just teie unisust ei tekita.

7. Et veidigi taltsutada tüütavat nohu, võib kasutada sooniahendavaid tilku. Nendest saadav efekt on kahjuks siiski lühiajaline ning nad ei asenda anthistamiine.

8. Kui silmatilgad on koju ununenud, võib kipituse ja punetuse leevendamiseks asetada silmadele külma niiske kompressi, mis vähemalt mõneks ajaks aitab.

Kui reageerimine puude õitsemisele pole adekvaatne, tuleb hoiduda sellistest produktidest nagu õunad, pähklid, kirsid, murelid, aprikoosid ning konjak, eriti aga mesi, mis sisaldab endas 10% õietolmu. Kõik need võivad esile kutsuda ägeda allergiahoo.