Uus analüüside süsteem aitab seksuaalvägivalla ohvri uimastamist ka tagantjärele tõendada: GHB säilib uriinis mitmeid kuid
Viimasel ajal on poleemikat tekitanud küsimus, kas seksuaalvägivalla ohvriks langenud naine saab vajalikku abi. Probleemistik on keerukas ja mitmetahuline, aga avalikkuse tähelepanu on kõige rohkem saanud just GHB aspekt: "Pealtnägija": Eesti terviseasutused ei paku "korgijoogi" ohvritele kohtus tõendina vettpidavat testimisvõimalust
Otsustasime asja uurida kohast, mis antud probleemidega kõige aktiivsemalt tegeleb ehk Eesti Seksuaaltervise Liidust. Uurisime naistearstide välja töötatud ja mõnes kohas juba kasutusel oleva uue rape-kiti kohta ja koos otsisime välja vastuse ka küsimusele, et kas uus vägistamisjuhtumite tõendusmaterjali kogumise süsteem talletab informatsiooni, kas seksuaalvägivalla ohvrit on enne rünnakut uimastatud.
Selgub, et kuigi spetsiaalset GHB-proovi süsteem ette ei näe, võetakse siiski kindlasti uriiniproov, mis sügavkülmutatakse. Et täpselt teada saada, kui kaua säilib GHB sügavkülmutatud uriinis, pöördusime Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi poole.
Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi keemiaosakonna juhatajalt saadud info järgi säilib GHB sügavkülmutatud uriinis mitmeid kuid. Oluline on uriiniproov võtta esimesel võimalusel, kuna see on määratav ainult 8-12 tundi peale tarvitamist. Verest on GHB määratav ainult ühe tunni jooksul peale tarvitamist.
Seega, kui ohver pöördub arstile peale uimastamist (ja/või vägistamist) 8 tunni jooksul, siis temalt võetud uriiniproov võimaldab GHB-d tuvastada ka kuid hiljem. Järelikult kurjategija süü ohvri uimastamises tõendamine, kui ohver pöördub pärast arsti juures analüüside andmist politseisse, on võimalik ka ilma spetsiaalse proovita pärast vägistamisjuhtumit, sest uriiniproov võetakse nagunii.
Vaata videost intervjuud Eesti Seksuaaltervise Liidu ja naistearsti dr Marie Abeliga, kes selgitab uue vägistamisjuhtumite tõendusmaterjali kogumise süsteemi eeliseid ja seda, mida see protseduuride kompleks ohvri jaoks täpselt tähendab.