Suurenenud söögiisu, pidev janu ja veel kaheksa asja, mis suhkruhaigusest märku annavad
1. Pidev janu ja tihe urineerimine
Kui su veres on glükoositase tõusnud, siis annavad neerud endast parima, et seda läbi filtri lasta. Kui glükoosi on liiga palju, siis ühel hetkel annavad neerud alla ja kõik liigne saab uriiniga kehast väljutatud. See põhjustab tavapärasest sagedamat vetsu jooksmist ja samas seeläbi ka pidevat janutunnet.
2. Suurenenud näljatunne
Et su keha suudaks glükoosi rakkudesse suunata, vajab ta insuliini. Kui sul on kehas insuliini puudujääk või sa ei suuda seda omastada, siis ei saa ka su rakud glükoosi hoiustada. Kui sa ei hoiusta glükoosi, siis pole sul ka jaksu ja energiat. Ja nii suurenebki söögiisu, et energiaks vajalikke kaloreid omistada.
3. Väsimus ja nõrkusetunne
Energiapuudus tekib samuti keha võimetusest glükoosi hoiustada. Ja nii tekibki energiapuudus, mis omakorda väsimuse ja nõrkusetundena väljendub.
4. Ootamatu kaalukaotus
Mis juhtub, kui keha üleliigse glükoosi hülgab? Väheneb kalorite hulk, mis rakkudesse pidama jääks. See aga toob omakorda kaasa kaalukaotuse, sest sa ei suuda tarbida sama palju kaloreid, kui su keha neid kaotab.
5. Surin või tuimus
Surinat või tuimust (näiteks kätes ja jalgades) tekitab kõrge glükoositase, mis närvidele kahjustavalt mõjub. Kõrge glükoositase segab närvisignaalide tööd ja mõjub nõrgestavalt ka väikeste veresoonte seintele, mis omakorda verevarustust vähendab. Nii tekibki tunne nagu sipelgad jookseksid üle käte.
6. Hägune pilt
Ka silmad on kõrge glükoositaseme suhtes äärmiselt tundlikud. Nii võibki silmavaade järsku uduseks ja häguseks muutuda.
7. Haavad, mis paranevad aeglaselt
Warwicki ülikooli teadlased leidsid, et kõrge glükoositase mõjub nõrgestavalt ka immuunsüsteemile. See häirib valgete vereliblede tööd ja nii hakkavadki näiteks ka pisikesed haavad väga aeglaselt paranema.
8. Pidevad põletikud
Sarnaselt aeglaselt paranevatele haavadele, on nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel oht pidevalt mingi põletik üles korjata. Olgu selleks siis näiteks kurgu- või kõrvahädad.
9. Kuiv, sügelev või kooruv nahk
Kõigi kehades on väga suur kogus vett. Kui aga organism seda pidevalt läbi urineerimise välja heitma hakkab, siis muutub kõik kuivaks. Näiteks ka nahk.
10. Ärrituvus
Kas sul on viimasel ajal vähe energiat ja pidev näljatunne? Siis ei ole sa ilmselt ka kõige paremas tujus. Kujuta ette, et sa sööd ja sööd, kuid ometi ei suuda keharakud kõike seda energiat talletada. Ajab ikka närvi küll. Nii tekibki halb tuju ja pidev ärritusetunne.
