Obsessiiv-kompulsiivsest häirest: kas su sundkäitumine on veel normaalsuse piirides või on asi juba tõsisem?
Obsessiiv-kompulsiivne häire (OKH) on psüühikahäire, mis kuulub ärevushäirete hulka, häire iseärasusteks on korduvad obsessioonid ehk sundmõtted ning kompulsioonid ehk sundteod. Ajakirja Psühholoogia Sinule värskes numbris on ära toodud selle häire võimalikud tunnused — vaata, kas mõni tuleb tuttav ette ja kui tihti sul (või su lähedasel) neid esineb.
Obsessioonid on sundmõtted, kujutlused või impulsid, mis tungivad korduvalt inimese teadvusse ja mille puhul inimene tunneb, et ei suuda neid kontrollida.
Levinumad obsessioonid:
- saastumine (bakterid, haigused, kiirgus, mustus, kemikaalid)
- kontrolli kaotamine (hirm vigastada ennast või teisi, kartus vägivaldsete ja hirmutavate kujutluspiltide ees või hirm sattuda kartuse ohvriks)
- kahju kannatamine (paaniline hirm tulekahju, röövimise jms ees)
- perfektsionism (hirm unustamise ees, hirm eksida jms)
- soovimatud seksuaalsed mõtted (kinnismõtted vägivaldsest käitumisest, intsestist, homoseksuaalsusest jms)
- religioossed kinnismõtted (liigne muretsemine õige/vale või moraalsuse pärast jms)
- ülemäärane muretsemine füüsilise tervise pärast (nt hirm haigestuda vähki või AIDS-i)
- ennetesse uskumine (õnne-/ebaõnnenumbrid, värvid, horoskoobid, vasaku jalaga päeva alustamine jms)
Sundteod sisaldavad endas korduvaid tegutsemismustreid, mis võivad hõivata iga päev tunde — tegevused ei ole loomupäraselt nauditavad ega ka eesmärgilt kasulikud, sundteo aluseks on inimese hirm mingi kujutletud ohu ees.
Levinumad kompulsioonid:
- pesemine ja puhastamine (ülemääraselt sage kätepesu, duši all või vannis käimine; liiga põhjalik koristamine)
- kontrollimine (kontrollitakse korduvalt, et ei oleks teinud/ei teeks endale või teisele kahju; et ei teeks vigu)
- kordused (ülelugemine või -kirjutamine, rutiinsete tegevuste kordamine nt uksest sisse-välja käimine, istumine ja püsti tõusmine; liigutuste kordamine nt koputamine, puudutamine, silmade pilgutamine; teatud arvu korduste tegemine, kuna see on “hea” või “õige”)
- vaimsed sundteod (palvetamine “karistusest” hoidumiseks; mõtete “tühistamine“ — nt sõna “halb” asendatakse sõnaga “hea”)
- korrastamine (asjade joondu või süsteemi sättimine, kuni tulemus “tundub õige”)
- kogumine (mingite esemete ülemäärane kogumine)
- vältimine (välditakse olukordi, mis võivad sundmõtteid vallandada)
Kuidas aru saada, kas tegu on normaalse nähu või juba häirega?
Oluline on teada, et normaalsed sundnähud esinevad 80-88%-l inimestest (nt inimene unustab triikraua vooluvõrku, tekib reaalselt ohtlik olukord ning mõnda aega kontrollib ka kodust väljudes kõiki seinakontakte, et ühtegi seadet “seina” ei jääks).
Häire puhul peavad sundmõtted või sundteod või mõlemad korraga esinema enamusel päevadest vähemalt kahe järjestikuse nädala vältel ning need peavad olema stressiallikaks või häirima inimese igapäevaelu. Kui sul on nii, siis pöördu kindlasti arsti poole.
Refereeritud artikli täisteksti leiad ajakirja Psühholoogia Sinule augustikuu numbrist!
