Sooline lõhe meditsiiniteaduses: naiste kõrvale jätmine ravimiuuringutest ohustab meie tervist
Õnneks on suurenemas nende teadlaste hulk, kes sellise soolise erinevusega ei lepi ja nõuavad muutusi. Ajakirjas Cell Metabolism avaldatud artiklis väidavad teadlased, et mehed ja naised põevad haiguseid erinevalt, nende kehad omastavad ravimeid erinevalt ja seega peaks kliinilised katsed hõlmama rohkem naisi ja analüüsima tulemusi soo alusel.
Meditsiiniteaduse alusuuringud, mis käsitlevad haiguste ennetamist, diagnoosimist ja ravi, ei võta arvesse soolisi erinevusi. Uuringute algfaasis jäetakse naisisendid välja loom- ja inimkatsetest või ei ole sugu avaldatud tulemustes välja toodud. Kliinilistesse katsetesse ei võeta tihti piisavalt naisi või kui võetakse, siis ei analüüsita andmeid sugude kohta eraldi. See vähendab aga meie suutlikkust tuvastada olulised erinevused ravimi toimimises, mis edendaks kõigi tervist.
Aastakümneid tagasi saavutasid aktivistid mõningase edu: 1993. aastal võeti USAs vastu seadus, mille kohaselt pidid riiklikus terviseinstituudis tehtavad kliinilised katsed kaasama naisi ja mehi. Hoolimata jõupingutustest on naised uuringutes siiski vähe esindatud. Tagajärjed võivad aga olla surmavad.
Näiteks südame-veresoonkonna haiguste tagajärjel sureb rohkem naisi kui ühegi teise tervisehäire tõttu. Naistel ja meestel esineb haigus erinevalt. Kuid ainult 35% südameveresoonkonna uuringutes osalejatest on naised ja ainult 31% nendest uuringutest analüüsivad tulemusi sugude kaupa.
Depressiooniga kaasnevad sageli probleemid hormoonide tootmisega ja reguleerimisega ajus — arvesse tuleb võtta, et hormoonide tootmine ja regulatsioon on meeste ja naiste puhul erinev.
Naised põevad depressiooni 50% raskemini kui mehed, kuid ainult 45% loomkatseid ärevuse ja depressiooni kohta kasutavad ka emaseid katseloomi, kuigi need häired esinevad naistel kaks korda rohkem kui meestel.
Kopsuvähk tapab igal aastal rohkem naisi kui rinna-, munasarja- ja emakavähk kokku, seda esineb eriti noortel mittesuitsetavatel naistel ning teadlased on leidnud, et suguhormoonid, eriti östrogeen, mõjutavad kopsuvähi teket ja suremust. Suurema arvu naiste kaasamine kliinilistesse katsetesse on andnud tõendeid, et mõned kopsuvähi ravimeetodid toimivad naiste puhul paremini kui meeste puhul.
Miks siis naised välja jäetakse?
Lihtne vastus on see, et naiste kehad on katsete jaoks keerulisemad ja seega aeganõudvamad. Naiste hormoonide tase kõigub menstruaaltsükli jooksul ning see võib mõjutada uuringutulemusi. Mõned naised kasutavad ka hormonaalseid rasestumisvastaseid vahendeid, mis samuti hormonaalset regulatsiooni mõjutavad. Ka menopaus muudab oluliselt hormoonide tootmist.
See kõik tähendab aga seda, et naisi ei tohiks uuringutest välja jätta, sest nad on „keerulised“, vaid et naised kõigis neis kategooriates peaksid olema esindatud. Kaasatus on ülioluline ravimikatsetes, sest kõik need muutused ja kõikumised mõjutavad ravimite omastamist.
„Alus- ja ravimiuuringud rikub tihti ära soov vältida ebamugavusi, mida seostatakse võimalike muutustega emaste loomade menstruaaltsüklis,“ väidab Brigham and Women’s haigla tehtud 2014. aasta uurimus.
See pole aga üldse mõistlik. Kuna naised moodustavad poole kogu rahvastikust ja menstruaaltsüklid on vägagi tavapärane nähtus, mis võivad põhjustada organismis olulisi muutusi, oleks loogiline, et ravimeid katsetatakse ka naistel ja nende tsükli erinevates faasides.
Kuigi USA seadus, mis kohustab naisi uuringutesse kaasama, võeti vastu aastakümneid tagasi, on olukorra edendamiseks vaja veel palju teha. Lisaks on paljud turul olevad ravimid heaks kiidetud enne selle seaduse vastuvõtmist. Ajakirjas Cell Metabolism avaldatud artikli autorite arvates peaks neid ravimeid uuesti uurima.
Artikli üks autor Deborah J. Clegg nendib, et mõlema soo uuringutesse ja katsetesse kaasamine ei ole lihtne ning on kindlasti kordades kallim, kuid kui meie eesmärk on tagada personaliseeritud arstiabi, siis seda pole võimalik saavutada enne, kui teadustöö võtab arvesse sugu, sugukromosoome ja suguhormoone.
Tuleb meeles pidada, et naised ja mehed on erinevad ning naiste hormoonid ja ainevahetus erineb oluliselt enne ja pärast menopausi. Teadus peab arvesse võtma mitte ainult naissugu, vaid ka seda, millises naise tsükli osas ja vanuses katse toimub. Vaid kõiki neid muutujaid arvestades on võimalik tagada personaalne meditsiin.
Allikad: Fusion, The Guardian
